Inimeste tervis sõltub poliitikast

Terviseedendaja Anu Kasmel illustreeris Paide kultuurikeskuses peetud loengut graafikutega, kust oli muuhulgas ka näha eestlaste märgatavalt kõrgem suremus võrreldes soomlastega. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Maailma Terviseedenduse Assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel käis möödunud kuul paidelastele selgitamas, kuidas poliitilised otsused ja sotsiaalne kapital mõjutavad tervist.

Oma loengut alustas Kasmel Paidele kohandatud väljamõeldud looga.
Peeter oli viieaastane Paide poiss. Ühel päeval, mängides paljajalu tänava lõpus tühermaal, astus ta klaasikillu jalga.
Peeter jooksis koju, ema pesi haava puhtaks ja sidus puuvillase riidega kinni. Haav ei tahtnud kuidagi paraneda ning nädala möödudes oli kogu labajalg punetav ja valulik. Peetril tõusis palavik ja ta viidi haiglasse, kus ta mõni päev hiljem suri.
 

Eesti lapsed surevad sagedamini
Seejärel soovis Kasmel kuulajailt vastuseid, miks Peeter suri. Põhjusteks pakuti mürgitust, teetanust, nõrka immuunsust, abi hilinemist, saastunud keskkonda. «Kõik need põhjused võivad olla õiged, aga me otsime põhjust väga inimese lähedalt, kuigi peaksime otsima kaugemalt,» lausus ta.
Küsimusi, millele vastata ei taheta, esitas Kasmel veelgi. Miks on nii, et kui laps juhtub sündima poisina Paidesse, on tal tõenäosus elada 12 aastat vähem, kui ta oleks sattunud sündima Rootsis.
Miks on nii, et Eestis saavad väikesed lapsed surma neli korda sagedamini kui Soomes? Miks on nii, et eri riikides elavatel inimestel on erinev haigestumise tõenäosus ja eluea pikkus?
«Mulle väga meeldis, et keegi nimetas ka keskkonna,» ütles Kasmel. «Kuid kes vastutab keskkonna eest?»
Kasmel arutles selle üle, kas peaks vastust nõudma linnapealt või peaksime hoopis küsima, miks üks laps liigub Paides paljajalu ringi.

Kas on probleem mänguväljakute puuduses ja korrashoius või tuleks küsida, kas tegemist oli vaesusega, pidi ehk ema kaua tööl olema. «Loomulikult on ka immuunsus oluline,» märkis ta.

Kuid, mis mõjutab immuunsust. «Lapsel ei ole võib-olla sellist toitu, mis immuunsüsteemi tugevdaks,» pakkus ta.
Nende näidetega rõhutas Kasmel, et alati pole süüdi mitte see, kes endale killu jalga astub, vaid põhjusi tuleb otsida kaugemalt.

Eestlaste tervisenäitajad on Kasmeli andmetel võrreldes teiste Euroopa riikidega nigelad. Keskmine eluiga on lühem, kusjuures meestel 12 aastat lühem kui naistel.

Kasmel tõi rabavaid arvnäiteid. «Aastal 1956 oli Eesti ja Soome meeste eluiga suhteliselt sama, kuid viie kümnendiga on Soome meeste eluiga pikenenud 13, aga Eesti meeste eluiga ainult poolteist aastat,» selgitas ta.
Kasmel märkis, et kuigi geograafilised tingimused ja kultuuriruum on meil naaberriigiga üsna ühesugused, on erinev poliitika. «Poliitikast põhiliselt meie tervis olenebki, aga oleneb palju ka kõikidest meist, kes me siin riigis elame,» lausus ta.

Kasmel tõi näiteks alkoholipoliitika ja alkoholi tarbimisest põhjustatud terviseprobleemid. «Paljud eestlased ütlevad, et eestlaste alkoholi tarbimise teevad suureks soomlased, kes seda jooki riigist välja viivad, aga kui vaatame maksakahjustuste arvu, mis on  meil oluliselt suurem kui teistel eurooplastel, mis tähendab, et ikka ise joome selle alkoholi ära,» selgitas ta.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel joob eestlane aastas puhast alkoholi 12, aga soomlane üheksa liitrit. «Maailma Terviseorganisatsioon ütleb sedagi, et kui aastas juuakse ära rohkem kui kuus liitrit alkoholi inimese kohta, hakkab see häirima riigi funktsioneerimist,» hoiatas Kasmel.

Üks joomise põhjustest on Kasmeli meelest alkoholi kerge kättesaadavus. Ta tõi näite Norra väikelinnast Bergenist, mis on kaks korda suurem kui Tartu. «Seal linnas töötas üks alkoholipood, mis pandi kinni õhtul kell viis,» sõnas ta.

Ka ise saab elu paremaks muuta
Poliitiliste otsustega on võimalik mõjutada ka inimeste sissetulekuid ja ligipääsu heale haridusele. Arvud näitavad, et haigestumine on suurem nendes rühmades, kellel on väiksem sissetulek ja madalam haridustase. «Peaksime väga palju pöörama tähelepanu nende haridusele ja sellele, et inimestel oleks tööd,» lisas ta.
Kui vaadata eestlaste kulutusi tervisele ja tervishoiuteenustele, siis on need Euroopa kõige suuremad. «Võrreldes meie sissetulekutega on Eestis spordisaalide ja ujulate piletid palju kallimad kui Põhjamaades,» täpsustas Kasmel.

Kasmeli meelest saavad elu paremaks muuta ka inimesed ise. «Üksteist peab toetama,» sõnas ta.
Kasmel tõi näiteid, kuidas inimesed võiksid pöörata tähelepanu sellele, kas kooli puhvetis müüakse porgandeid või kartulikrõpsu.
Esmalt tuleks ühiselt välja selgitada probleemid ja siis nendega tegelema hakata. «Ühes tänavas võib olla probleem, et teismelistel tüdrukutel pole õhtuti midagi teha, teises piirkonnas, et mehed on juua täis, ja kolmandas eakate liikumisharjumused,» pakkus ta.