Pank otsib huvitavaid koostööprojekte

Tiina Ormisson Foto: Andres Teiss/ Postimees

SEB Paide kontori direktor Tiina Ormisson leiab, et pangad peaksid praegu ettevõtluse arengut toetama, ja loodab, et valusad õppetunnid aitavad majanduskasvu ajal tervet mõistust säilitada.

Kui altid on pangad ettevõtetele laenu andma ja millised valdkonnad on eelistatud?
Raske aeg majanduses on õpetanud nii pankadele kui ka ettevõtjatele analüüsivõimet. Mõistlikkuse piires äri arendada on hea ja õige. Usun, et kõik pangad on praegu huvitatud ettevõtluse toetamisest.
Mõni valdkond pole väga soositud, aga ma ei tahaks neid nimetada, sest alati on ka kõige raskemas valdkonnas firmasid, kes saavad hästi hakkama.
Võib-olla natuke raskemad valdkonnad on ehitus ja kinnisvaraarendus, sest ehitatud on palju, palju valmisehitatud asju on müümata ja palju asju pooleli. Aga see kindlasti ei tähenda, et ehitusse üldse laene ei lähe.
Järvamaa on põline põllumeeste piirkond ja kuigi põllumajanduses pole kergeid aegu kunagi olnud, on kahjusid sellest sektorist tulnud suhteliselt vähe. Praegu vaatame põllumajanduse poole positiivselt. Põllumees on harjunud, et elu pole kerge, ta oskab analüüsida ja prognoosida.
Kindlasti mõjutavad pankade laenuotsuseid eurotoetused, need on panga riski maandajad.
Pangad on oluliselt rohkem valmis ettevõtetega koostööd tegema kui mõni aasta tagasi. Otsime võimalikke partnereid ja teeme neile pakkumisi. Kuulame ettevõtjate arenguplaane, räägime oma mõtetest ja tahaksime mõne projekti koos käima lükata.
Olete olnud SEB kontori direktor ka Raplamaal ja Tallinnas, millist piirkonna eripära olete Järvamaal märganud?
Järvamaa eripära on, et ta on keset Eestit ja mõlemast tõmbekeskusest – nii Tallinnast kui Tartust – suhteliselt kaugel. Raplamaal on Tallinna mõju suur ja see väljendub ka kinnisvarahindades.
Kui ressursi hind Tallinnas tõusis ja tööjõudu polnud, hakkasid ettevõtjad vaatama Tallinnast väljapoole. Raplamaa, eriti Kohila, jäi suurelt Tallinna mõju alla.
Rõõmustav on, et sellest sügisest on hakatud ka Järvamaal kodusid ostma ja renoveerima, vahepeal ei julgetud seda üldse ette võtta.
Ühes kuus sõlmime eluasemelaenu lepinguid kindlasti rohkem kui kümme.
Kuivõrd muudab euro tulek laenutingimusi, intresse?
Kui saime Eestis teada, et euro kindlasti tuleb, tekkis kolm nii-öelda arvamuste gruppi. Esimene arutas sel teemal, et nüüd ei taha enam keegi oma kinnisvara müüa, sest kõik ootavad, millal euro tuleb, et siis hinnad tõusevad.
Teine osa arvas, et ega eriti midagi muutu, sest hinda mõjutab turg oluliselt rohkem kui käibelolev raha.
Kolmas osa arvas, et tehingud oleks targem enne euro tulekut ära teha, sest «kust seda eurot pärast ikka saab».
Üldiselt arvati, et see pool aastat enne eurot on suhteliselt vaikne, aga SEB-s on näiteks eluasemelaenude nõudlus kasvanud. Eraisiku laenuportfell suureneb, mis näitab, et inimeste usk ja ootused paremasse tulevikku on taastumas.
Laenutingimused pole palju muutunud. Inimesel peab ikka olema rahastuses oma osa 15–30 protsenti. Oluline on analüüs, et inimene kannataks laenukoormuse välja.
Kas siis buumiajal pakkusid pangad laenu kergemalt ja põhjalikku analüüsi ei teinud?
Tegelikult olid põhimõtted samad ka siis. Õnnetusi, kus näiteks pere toitja kaotab töö, võib igal ajal ja igas perekonnas juhtuda.
Jooksvalt tuli välja ka selliseid probleeme, et inimesed võltsisid näiteks teise panga väljavõtet. Oli neid, kes läksid kohe pettuse peale välja, ja neidki, kes lootsid kergelt hõlptulu saada, nii-öelda spekulandid.
Pank on sellest õppinud ja nüüd pakume soodsat laenumaksete kindlustust. Oluliselt see makse suurust ei muuda, aga kui inimene jääb tööta, maksab kuni aasta tema eest laenumakseid pank.
Kui suur peab olema kuu
sissetulek eluasemelaenu saamiseks?
Raske öelda, see võetakse leibkonna kohta. Üle 30 protsendi pere sissetulekust ei tohiks laenumakseteks minna. Nüüd tuleks ise mõelda: kui palk on 4000 krooni, siis sealt pole ju võimalik 30 protsenti ära võtta.
Varem olime seisukohal, et laenuvõtjal võiks olla kolme kuu elamisraha pluss laenumaksed, nüüd soovitame, et see võiks olla oluliselt suurem, näiteks kuue kuu elamisraha.
Praegu on küll kodu ostmiseks hea aeg, sest õhk on kinnisvarahindadest välja läinud, aga inimene peab ise mõtlema, et talle jääks ka söögi- ja elamisraha.
Meie ka analüüsime, aga inimene peab olema endale selgeks teinud, et saab pikaajalise kohustuse täitmisega hakkama. Kel on võimalusi, siis aeg kodu luua on hea: nii kinnisvara- kui ka ehitushinnad on madalamad kui paar aastat tagasi.
Kui paljud SEB Järvamaa klientidest on kodust
ilma jäänud?
Mina küll ühtegi juhust ei tea! Meil on kliente, kellel on probleeme, kuid üritame koos lahendusi leida. Kinnisvarahinnad on langenud ja ega pank ole huvitatud endale kortereid soetama.
Tähtis on, et kui probleemid tekivad, tuldaks kohe panka neist rääkima ega hakataks paanikas kiirlaene võtma.
Pangal on võimalus ka laenuintress kapitaliseerida, aga meil pole isegi seda vaja olnud.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütles mõni päev tagasi, et viie kuni seitsme aasta pärast on uue kinnisvaramulli oht.
Olen temaga nõus. Üldiselt öeldakse, et majandustsüklid on kümneaastased. Tõus algas 2005-2006, nii et jah, nõustun temaga. Loodan väga, et sellist hullust meil enam ei tule: majanduskasvu üks olulisi allikaid oli sisetarbimine, uute väärtuste loomine polnud majanduskasvuga tasakaalus.
Nii pangad, eraisikud kui ka valitsus on kogemusest õppinud, teisalt oleme palju mõjutatud ekspordipartneritest. Meie praegune majanduskasv on tingitud sellest, et just riigid, kuhu Eesti ettevõtted ekspordivad, on hakanud kosuma.
Mil määral on eraisikute
hoiused kasvanud või
kahanenud?
Hoiuste mahud on palju kasvanud. Majandustõusu ajal oli sisetarbimine suur, aga languse ajal muutsid tarbijad kiiresti oma harjumusi.
Inimesed hakkasid säästma ja hoiused kasvasid. Kui mõni aasta tagasi läks kodumasinate kauplejail väga hästi, siis praegu, ma arvan, on remonditöökodadel päris hea elu.
Need inimesed, kel vahepeal oli raske ja kes said nüüd rajale tagasi, on hakanud kõrvale panema.
Praegu kutsutakse taas üles rohkem tarbima, aga mina ei pea seda õigeks. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem reostab ta keskkonda. Tark oleks öelda, et tarbige mõistlikult.
Mõni inimene on soovitanud Eesti kroonid alles jätta, sest eurotsoon võib laguneda.
Eesti kroon on emotsionaalne teema. Mälestuseks võiks neid jätta, minul on ka. Seda on Eesti Pank välja öelnud, et kroone hävitada on igal juhul odavam kui neid igaks juhuks hoida.
Isegi kui Eesti kroon peaks kunagi tagasi tulema, siis mitte sellesama rahana. Nii et hoida tasub ainult mälestuseks, see on meie rahvuslik uhkus.
Kui Eesti kroon tuli, oli uskumatu, kuidas raha toodi panka kottidega. Siis lõpetati rahavahetus päevapealt ja kahjuks oli uskumatult suur hulk neid inimesi, kes tulid liiga hilja. Nüüd on see risk maandatud.
Raha on mõistlik hoida pangas ja raha vahetab ikkagi ainult pank. Kui kaks aastat tagasi läks Slovakkia eurole üle, hakkasid seal vanade inimeste kodudes käima nii-öelda rahavahetajad.
Eestis pole veel sellest kuulda olnud, aga peaaegu kuu on aega, mine tea, igasuguseid «äriideid» võib tulla.
Slovakkias oli muuseas euromüntide komplekt aastal 2008 üks populaarsemaid jõulukingitusi.
Kuidas vaatate
järgmisse aastasse?
Ikka hästi, Paides on potentsiaali küll. Järvamaal on päris palju eksportivaid ettevõtteid, nemad on praegune lootus. Kui põllumehed investeerivad, saavad nad tootmise efektiivsemaks. Siis hakkab paremini minema ka neil inimestel, kes seal tublides ettevõtetes töötavad.
Kasv on vaevaline, aga nii eraisikud kui ka ettevõtjad on karastunud ja oskavad ohte näha. Vigu tehakse kindlasti ka tulevikus, aga krahh tuli selle pärast, et mindi üle võlli. Enamik on oma õppetunnid saanud ja vaatavad tulevikku mõistlikkusega.
Tervet mõistust, rahulikku meelt ja optimismi soovin uueks aastaks ka kõigile meie klientidele!