Täna mälestati Paide bussijaama juures asuva Murtud rukkilille mälestuskivi juures küüditamisohvreid ning süüdati nende mälestuseks mälestusküünlad.
Murtud rukkilille mälestusmärgi juures mälestati küüditatuid
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
25. märts 2011, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide linna poolt süütasid mälestusküünlad linnapea Kaido Ivask, abilinnapea Elena Sapp ning linnavolikogu esimees Ants Hiiemaa.
Võõrvõimude repressiioonide ohvrite mälestuseks küünalde süütamise eel tõdes linnavolikogu esimees Ants Hiiemaa, et tõenäoliselt ei ole Eestis peret, kelle lähedast või tuttavat poleks küüditamine puudutanud. „25.märtsil 1949.a. viidi oma kodudest külmale maale üle 20 000 eestimaalase. Nende inimeste kannatusi ja võõrvõimude kuritegusid ei tohi me kunagi unustada,“ ütles Hiiemaa.
Pärast mälestushetki kogunesid inimesed linnapea Kaido Ivask ja linnavolikogu esimehe kutsel Paide raekotta, et meenutada üheskoos küüditamise raskeid aegu.
Juuniküüditamine 1941. aastal ning märtsiküüditamine 1949. aastal olid kaks kõige julmemat kuritööd Eesti rahva vastu 20. sajandil, mille tulemusena viidi oma kodudest kaugele Siberisse üle 30 000 eestimaalase.
Küüditamise esimene suurlaine toimus 14. juunil 1941. aastal, kui nõukogude võimu repressioonide ohvriks langes ligikaudu 10 000 eestimaalast sülelastest vanuriteni, kellest paljud sunniti keset ööd oma kodust välja autodesse ja vagunitesse ning kelle jaoks jäi see viimaseks korraks oma kodu lävepakku ületada. 25. märtsil 1949. aastal toimunud küüditamislaine viis Siberisse aga üle 20 000 eestimaalase. (JT)