/nginx/o/2011/04/27/566013t1h40dd.jpg)
Paide linnavalitsus korraldas eile, Tšernobõli aatomielektrijaama plahvatuse 25. aastapäeval, vastuvõtu päästetöödest osa võtnud paidelastele.
Linnavalitsus korraldas Tšernobõlis päästetöödel osalenutele vastuvõtu
:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
27. aprill 2011, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku õnnestus linnavalitsusel leida 17 inimese kontaktandmed, kes teadaolevalt Paidest päästetöödel osalesid, kellest tänasele vastuvõtule said tulla seitse meest. Kuna kõik päästetöödel osalenud ei ela enam Paides, andis linnapea Kaido Ivask Paides viimastel aastatel toimunud suurematest muudatustest, samuti kingiti kõigile päästetöödel osalenutele Paide tervisekeskuse viie korra priipääsmed ning ajakeskus "Wittensteini" külastamine neile sobival ajal.
Päästetöödel osalenud meenutasid veerandsajandi taguseid sündmusi ning nii päästetöödele suunamist kui tööde teostamist ning koju naasmist.
Vastuvõtul oli nii neid mehi, kes osalesid päästetööde esimeses laines vaid mõned nädalad peale katastroofi kui ka neid, kes läksid Tšernobõli enam kui aasta hiljem. Samuti oli ka neid, kes teostasid päästetöid vaid kiviviskekaugusel plahvatanud reaktorist kui neid, kes suunati 30 kilomeetrisest ohtsoonist välja. Päris tuumajaama lähiümbruses kandsid päästetöödel osalenud ka aasta hiljem veel tinapõllesid ning võisid aktiivset tööd teha korraga vaid paari minuti ulatuses, kaugemal päästetöödel osalenud said tööd teha aga vahetustega ning ka kuni 4-5 tundi korraga.
Omavahelises vestluses tõdesid päästetöödel osalenud mehed, et kuna kogemust sarnase tuumakatastroofi likvideerimisel polnud, siis eksperimenteeriti väga paljude asjadega - küll pesti radiatsiooni vähendamiseks pesupulbriveega hooneid ning liimiti radioaktiivset tolmu sõiduteedele kinni, küll kaevati nii labidatega kui künti traktoritega üles majade räästaaluseid, et kiiritunud vihmaveest läbiimbunud maapinna kiiritustaset alandada, samuti rajati jõe kaitseks suuri muldvalle, mis kiiritunud vett jõkke ei laseks voolata ning puistati helikopteritelt õhku suurtes kogustes joodi.
Kõik mehed olid nõus aga sellega, et ega toona keegi tegelikku kiiritust mõõtnud vaid igaühele kinnitati isiklik kiiritustase üsna suvaliselt. Ka nappis või puudus üldse esmaseid enesekaitsevahendeid ning näiteks mitme korra asemel päevas oli võimalus gaasimaski filtrit vahetada vaid korra nädalas.