/nginx/o/2010/06/23/391452t1h6b36.jpg)
Järvamaa väikseim omavalitsus - Kareda vald - saatis eile rahandusministeeriumile saneerimiskava ja palus riigilt võlgade maksmiseks 90 000 eurot.
Kareda vald palub riigilt abi võlgade maksmiseks
:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
21. juuli 2011, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kareda võlad kasvasid järsult majandussurutise ajal, kui riigi toetused kahanesid ja ka tulumaksu laekus loodetust vähem. Kahel viimasel talvel tuli kavandatust enam kulutada ka lumetõrjele, mida riik täielikult ei kompenseerinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kareda vald on võlgades olnud viis aastat, eelmise aasta lõpul jäi üles kohustusi 95 000 eurot.
"Oleme pidanud koondama ka mõne ametikoha, vähendanud vallas tööl olevate inimeste palkasid ja vähendanud mitmete valdkondade tegevuskulusid," ütles Kareda vallavanem Triin Pobbol.
Vallavanem usub, et riigi toetus aitab Kareda valla raskustest välja, kuid suuremate omavalitsustega ühinemine tema hinnangul rikkust juurde ei too.
"Väikse valla juhina ütlen, et suur ei tähenda alati paremat, ei tähenda alati efektiivsemat ja olgem ausad, ka suured omavalitsused Eestis on hädas," nentis Pobbol.
Kui suure summaga riik Kareda valda toetab, selgub sügisel.
"Nad lisasid taotlusele ka finantsplaani, mis vajabki nüüd üle vaatamist. Aga paljuski jääb ka seal omavalitsusel ära teha - leida nii lisatulu allikaid, vähendada kulusid, lükata vältimatuid investeeringuid edasi," ütles rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi.
Rahandusministeeriumi poole on pöördunud toetuse saamiseks vaid kaks omavalitsust - 2009. aastal Imavere ja tänavu Raikküla.
147 000 euro suurune saneerimistoetus aitas Imavere raskustest üle, vallavanem Jüri Ellrami hinnangul tekkisid need seetõttu, et riik vähendas tulubaasi ja tulumaksu laekus plaanitust vähem. Praegu on Imavere suuteline juba ise investeerima - pooleli on sotsiaalmaja ehitamine ja lasteaia remont.
Ellramil on kõige enam kahju kohalike teede hoiuraha vähendamisest.
"See, et me siin teeme uhket teed omale Tallinna-Tartu vahel ja võib-olla ka Pärnu suunas ja Narva suunas, aga muud laseme ära lõhkuda, on tegelikult ikka väga lühinägelik tegevus," leidis Ellram.
Jaanuaris hakkab kehtima kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus, seega võivad raskustesse sattuvad omavalitsused loota riigi abile ka tulevikus.