/nginx/o/2018/05/29/7869737t1h85a2.jpg)
Seni olid 5sendised ja suuremad Eesti käibemündid ringluses aastaarvuga 2011 – see oli aasta, kui Eesti euro kasutusele võttis. Sellest nädalast aga hakkavad inimesed poodidest vahetusrahana tagasi saama ka 2018. aasta euromünte.
Keskpank laseb ringlusse 2018. aasta eurokäibemünte
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
17. juuli 2018, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti 1- ja 2sendised käibemündid eristuvad kõigist ülejäänud käibemüntidest. 5sendised ja suuremad mündid ringlevad aktiivselt ja seetõttu tuli alles 7,5 aastat pärast euro kasutuselevõttu lasta ringlusse uusi käibemünte, millel aastaarv 2018. Seevastu 1- ja 2sendiseid münte laseb Eesti Pank igal aastal ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu, sest inimesed saavad neid küll poodidest vahetusrahana, kuid kasutavad neid edaspidi väga vähe. Seetõttu on keskpank algatanud arutelu Eestis 1- ja 2sendiste müntide kasutuse piiramise teemal.
Eesti Pank täiendas tänavu käibemüntide varusid ning vermis aastaarvuga 2018 juurde kõiki käibemünte: 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50sendiseid ning 1- ja 2euroseid.
Eesti 1- ja 2sendised käibemündid eristuvad kõigist ülejäänud käibemüntidest.
Kokku on vermitud 3 960 000 käibemünti. Varem on 2018. aastal ringlusesse lastud erikujundusega 2euroseid mälestusmünte: 485 000 „Balti riigid 100“ münti ja 1 312 800 „Eesti Vabariik 100“ münti. Aasta lõpuks vermitakse kogutiraažiga 15 500 000 juurde 2-, 5- ja 20sendiseid.
Käibemünte lastakse ringlusse vajadust mööda kommertspankade kaudu, kes omakorda varustavad jaekaubandust. Lähinädalatel saab väikestes kogustes münte soetada Eesti Panga muuseumipoest ja Omniva e-poest.