Juhtkiri: Haavlilaeng pole lahendus

Foto: Andrus Eesmaa

Kuigi koera nimetatakse inimese suurimaks sõbraks, on need loomad sadu aastaid naabreid riidu ajanud.

Juba Tammsaare kirjutas, kuidas Vargamäe Mäe talu koer käis Oru talu akende all hädal, mille peale lubas Pearu peni maha lüüa.
Möödunud pühapäeval haaraski üks Türi vallas Poaka küla elanik südametäiega püssi ja tulistas väikest koera.
Kuidas kõik täpselt juhtus, selgitab loodetavasti politsei põhjalik uurimine, kuid kindel on, et tiheasutusega külas tulistati keset pühapäeva koera.
Õnneks jäi loom ellu, kuid sellest tähtsamgi on, et ükski inimene tulistamisest vigastada ei saanud.
Vaieldamatult on koeraomaniku kohus seista selle eest, et tema loom püsiks kodus ega pääseks hulkuma. Kes on koera pidanud, teab, et seda on palju lihtsam öelda, kui teha.
Jooksuajal on koerad üllatavalt tugevad ja nupukad, sageli ei hoia neid ei tugev kett ega aed.
Hulkuv koer oma õues võib muidugi närvi mustaks ajada, kuid pole siiski mingi põhjus relva haarata.
Hulkuvast koerast tuleb teavitada koerapüüdjat ja kui on oht, et loom võib inimesi rünnata, tuleb abi küsida ka politseinikelt või isegi päästjatelt.
Järva Teataja arvates tuleks niisugusel inimeselt, kes hakkab keset küla koera tulistama, relvaluba ja ka relvad viivitamatult ära võtta.
Kui järgmine kord ajab naabrimees või -naine ta vihale, kas siis haaratakse taas püss ja lennutatakse haavlid juba inimese poole.

Tänasest Järva Teatajast on lugeda ka ülevaadet möödunud aasta kuritegevuse statistikast, kust selgub, et õnneks pole maakonnas tarvis oma elu pärast muret tunda.
Kahjuks leiab Järvamaal peaaegu igal aastal aset mõni tapmine, kuid need pole siiski juhtumid, kus inimesele keset tänavat kuul pähe tulistatakse.
Mõrvad leiavad siinkandis aset enamasti ühisjoomingute käigus, kus pärast suure sõpruse vandumist kerkib väikesest asjast suur tüli ja peagi lastakse rusikate asemel pussid käiku.
Seega tasub alati vaadata, millises seltskonnas aega veeta ja napsi võtta.