Salaklubi klõbistas heategevuslikul eesmärgil kudumisvardaid

Mulgikirjalised kindad Foto: Mirell Põllumäe

Kui kevadpealinnast Türilt juhitav salapärase nimetusega Kudujate Koopiaklubi viimati suuremalt meediapilti jõudis, siis oli põhjuseks see, et kudumisklubisse koondunud vardaliigutajad kudusid valmis mitukümmend paari Muhu sukki, mida peetakse maailma kudumiskultuuri tippteoseks.

Neid iseloomustab peenikesest lõngast uskumatult tihe kude, ülikeerulised kirjad ja pööraselt säravad värvid. Tänavuste jõulude eel andis klubi jälle põhjust endast rääkida. Sedakorda võeti ette Mulgi kinnaste kudumine, aga heategevuslikul eesmärgil.

Türil elava pärandtehnoloogi Anu Pingi ellu kutsutud Facebooki rühmitusse Kudujate Koopiaklubi kuulub juba ligi kolmsada kudumishuvilist. Kui hiljaaegu selgus, et Heimtalis asuv Anu Raua keskus jäi riiklikult rahastatavate kultuuriobjektide nimekirjast välja, käis klubi liige Kristi Everst välja mõtte kududa keskuse toetuseks kindaid. Üleskutsega tuli kaasa mitu klubi liiget, kes olid valmis Mulgi kindaid kuduma. Kui Muhu sukad olid oma imepeenikese tiheda koega ja mustririkkusega mõnelegi kudumishuvilisele paras peavalu, siis ega Mulgi kinnaste kudumine olnud oluliselt kergem ülesanne. «Kui vaadata Eesti muuseumides leiduvaid Mulgimaa kindaid, siis võib öelda, et nende mustritihedus on peaaegu ulmeline,» ütleb Everst ajalehele Sakala. «Need pole lihtsalt kindad, nende tegemiseks kasutati imepeenikesi lõngu ja vardaid ning kindale mahutati sedavõrd palju mustrit, et silmuste arv oli 200 ja rohkemgi. Kindad pidid tooma õnne ja kaitsma kurja eest ning Mulgi mees kandis kindaid vöö vahel ka suvel.»