T, 6.12.2022

Lehtede põletamine on igasügisene poleemika

Järva Teataja
Lehtede põletamine on igasügisene poleemika
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
TRT01: LEHED : TARTU, EESTI, 18OCT03 -  
Pildil lehtede põletamine.
om/Foto OVE MAIDLA POSTIMEES
TRT01: LEHED : TARTU, EESTI, 18OCT03 - Pildil lehtede põletamine. om/Foto OVE MAIDLA POSTIMEES Foto: OVE MAIDLA/PM/SCANPIX BALTICS

Käes on lehtede langemise aeg ning see toob taas päevakorda küsimuse: mida teha kokku riisutud puulehtedega? Igal sügisel laekub Päästeametile kaebekõnesid inimestelt, keda häirib naabrite komme kokku riisutud lehti lõkkes põletada. Puulehtede ja teiste aiajäätmete põletamine on enamustes tiheasustusega asulates keelatud, aga miks?

Koduaedades lahtise tule tegemine on reguleeritud omavalitsuse heakorraeeskirjaga. Enamasti on kõigis tiheasustusega asulates lubatud küll teatud ohutusnõudeid jälgides lõket teha, aga prügi põletamine on keelatud. Prügi alla kuuluvad ka aiajäätmed nagu näiteks lehed, märjad oksad ja muu materjal, mille põlemisel tekib rohkelt suitsu. Kuivade okste põletamine on enamasti lubatud kõigis omavalitsustes, kui järgitakse kõiki tuleohutusnõudeid.

Päästeameti kommunikatsioonijuht Liina Valner tõdeb, et igal kevadel ja sügisel saab päästeamet väljakutsed inimestelt, keda häirib naabrite lõke: „Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit. Niipea, kui viskame lõkkesse märjad puulehed on tegemist jäätmete põletamisega, mis ei ole lubatud. Ammugi ei tohi lõkkes põletada mööblit, immutatud või värvitud puitu, rehve, kaableid, plastikut, riideid ja ehitusjäätmeid, kuna nende põlemisel tekkiv suits sisaldab loodusele ja inimestele mürgiseid ühendeid,“ lisab Valner.

Sügisel mõne päikeselise nädalavahetuse pärastlõunal aedlinnakutes ringi jalutades on enamasti õhus tunda lõkke lõhna. Mõnikord on aga kogu tänav ja naabruskond mattunud vänge hingematva tossu sisse. Paraku harrastatakse lehtede põletamist ikka veel rohkelt ka piirkondades, kus seda teha ei tohiks. Ka põgus kokkupuude lehepõletamisest tekkinud tossuga jätab riietele külge lõkkelõhna ning halvemal juhul võib tekkida ka silmade ärritus, peavalu ja hingamisraskuseid.

Lõkkesuitsu sissehingamine on võrreldav suitsetamisega

Põlemise tagajärjel tekib erinevaid ohtlikke ühendeid. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekib ka vingugaas, mis kopsude kaudu vereringesse jõudes pärsib punaste vereliblede tööd. Vingugaasi sissehingamisel kasvab vähi või südamehaiguste tekkimise risk. Põletades tuulevaikse ilmaga lõkkes märgi puulehti paneme oma naabrid sisse hingama vingugaasi ning suurendame paljude inimeste terviseriske.

Siinkohal saab paralleele tõmmata sigareti suitsetamisega, sest ka selle tegevuse tagajärjel paiskub õhku vingugaasi ja muid tervist kahjustavaid ühendeid ning passiivse suitsetamise kahjulik mõju on laialt teada tõsiasi. Valdavalt on tänapäeva suitsetajad aru saanud, et nende harjumus ei tohi kaasinimeste tervist kahjustada ning rahvarohketes kohtades näeb suitsetajaid üha vähem – sigareti süütamiseks minnakse teistest ohutusse kaugusesse.

Veidi visamalt jõuab inimesteni tõsiasi, et lõkkes märgade lehtede põletamine on samamoodi hoolimatu tegevus nagu keset rahvamassi suitsetamine. Näiteks kroonilist astmat põdevale inimesele mõjub see rängalt, kui tema naaber terve pärastlõuna lõket sussutab.

Lahendusi on mitu

Suitsetajale on lihtne soovitada, et vingugaasi vältimiseks on parim lahendus suitsetamisest loobuda ning kui see pole ühel või teisel põhjusel tehtav, siis võiks kasutusele võtta mõne tervist vähem kahjustava toote, nagu näiteks kuumutatav tubakatoode. Mida aga soovitada aednikule, kes tahab vabaneda lehtedest?

Kõige lihtsam on lehed lihtsalt riisumata jätta ja lasta neil kõduneda, sest see omakorda väetab mulda. Kui riisumata jätmine ei tule kõne allagi, siis võiks lehed kompostida või peenrale laiali laotada, et toitained tagasi mulda jõuaksid. Oma kompostimulla tegemine on eriti mõistlik, kui tegu on suurema aiaga, kus värsket kompostmulda alatasa vaja läheb. Kui lehti ikkagi kuskile panna ei ole siis tasub uurida kohalikult omavalitsuselt, kas ja millal korraldatakse aiajäätmete äravedu.

Märksõnad
Tagasi üles