Veel paarkümmend aastat tagasi hoidus üks korralik eestlane laenamisest. Pigem kogus hoolsalt teenitud raha ja kui summa koos, sooritas ostu.
Juhtkiri: Laenata tuleb mõistusega
19. veebruar 2009, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana mõttemalli on viimased aastad pea peale pööranud. Kel on vähegi korralik töökoht ja sissetulek, see ostis laenuga uhkema elamise ja seejärel liisis auto. Kelle sissetulek ei võimaldanud miljonilaenu võtta, see piirdus päikese- ja väikelaenu või liisingutega. Igas korralikus rahakotis pidi olema krediitkaart. Kataloogidest sai järelmaksuga isegi aluspükse osta.
Erinevalt oma inimestest on Eesti riik käitunud palju vaoshoitumalt, laenanud imevähe ja kogunud mustadeks päevadeks. Selle poolest oleme Euroopa Liidus üks eeskuju.
Paljud omavalitsused on võtnud laene sama hoogsalt kui tavainimesed ja näevad praegugi majandusraskustest välja rabelemiseks selles ainsat pääseteed. Pealinn Tallinn annab oma hiigellaenu kavaga muidugi eeskuju.
Eks laenamisel olegi kaks külge: ühest küljest on igati tervitatav, et olulised ehitised kerkivad, samas tuleb arvestada, et laenukoormus jääb me õlule sageli kümneteks aastateks.
Paide linna laenukoormus teeb Järva Teatajale veidi muret, sest napilt mahub see riigi seatud piiresse, kusjuures sellesse arvestusse ei kuulu spordihalli ja lasteaia ehituseks võetud laenud, mis kokku on üle 100 miljoni krooni.
Tõsi, linnapea ütleb, et need võttis sihtasutus, samas kuulub sihtasutus linnale ja saab ka toetust linnalt. Uhked majad küll valmivad, aga kui neid on tarvis remontida ei pruugi enam raha nii lihtsalt leida, sest laenu tuleb endiselt tagasi maksta.
Raske on ka öelda, kas kümmekonna aasta pärast on õigesti käitunud julged riskijad või konservatiivid, kes kulutavad üksnes nii palju, kui raha parasjagu taskus on.
Järva Teataja arvates tuleks omavalitsustel lähiajal laenu võtta üksnes neil juhtudel, kui ei jagu oma rahast omaosalust maksta. Oleks ju narr jätta laen võtmata, millest üle poole maksab kinni Euroopa Liit, kui seetõttu jääb valmimata mõni ehitus.
Seega toetab Järva Teataja riigi ettepanekut, et omavalitsused kooskõlastaksid oma laenuotsused rahandusministeeriumiga ning laenukoormus ei tohi olla üle 60 protsenti nii-öelda puhastatud eelarvest.