Tänases lehes selgitab tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang, et neil on iga saja töötu kohta pakkuda üks töökoht.
Juhtkiri: Kui pole tööd, siis õpi
12. märts 2009, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See uudis võib viia töötud lausa meeleheitele, sest võimalus teenistust leida võrdub nulliga. Siiski tunnistas Tasang, et oma ala spetsialistidel on võimalus tööd saada tunduvalt suurem.
Kui pole lootustki oma senisel erialal rakendust leida, siis ei tohi mingil juhul jääda norutama, vaid asuda uurima ümberõppevõimalusi.
Kui algul võib mõte uuest ametist võõristav tunduda, siis tegelikult ei pruugi ümberõpe ka vanematel inimestel üle jõu käia ja juba poole aasta pärast võivad väljavaated tööjõuturul olla paremad.
Kindel on, et kodus konutamine ja riigi ning valitsuse kirumine töötu olukorda mingil juhul ei paranda. Kindlasti ei tõuse abi ka alkoholist – see viib viimasegi võimaluse korralikku teenistust leida.
Ja kui teistel ettevõtetel tööd pakkuda pole, tuleb kogu julgus kokku võtta ja oma ettevõte luua. Õigemini vajab seegi amet koolitust, mida tööturuamet ka pakub. Kel kool läbi käidud ja äriplaan koostatud, võib taotleda kuni 70 000 krooni stardiraha. Jälle teretulnud võimalus!
Praegusest majanduskriisist peaks õppust võtma nooredki, kes käivad alles põhi- või keskkoolis. Elukutsevalikusse ei tasu ükskõikselt suhtuda: ametit ei peaks olema mitte üksnes lihtne õppida ja tööd teha meelepärane, olulisem on hoopis tõenäosus hiljem töökohta leida.
Viimasel ajal on palju räägitud haldusreformist, mille üheks plussiks peavad omavalitsusjuhid asjaolu, et siis jõuavad nad palgata paremaid spetsialiste.
Järva Teataja arvates sageli alahinnatakse tubli ametniku tähtsust. Kui omavalitsuses on näiteks tipptasemel projektikirjutaja, võib ta linnale-vallale aastas miljoneid ja koguni kümneid miljoneid kroone tulu tuua.
Samuti ei saa praegusel keerulisel ajal alahinnata tugevate eelarvespetsialistide tööd.
Kõige hullem kokkuhoid võibki olla, kui omavalitsus palkab ametisse mitte just tipptasemel tegijaid, sest nad küsivad väiksemat palka – see võib tõmmata igasugusele arengule pidurit.