Täpselt kuu aja pärast tulevale Türi lillelaadale on registreerinud rekordarv kaupmehi, kes loodavad raskel ajal laadalt lisaraha teenida.
Majanduslangus lööb lillelaadad õitsele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türi lillelaada peakorraldaja Eino Sepp ütles, et kaupmeeste huvi laada vastu on suurem kui eelmistel aastatel.
Sepp selgitas, et kui tavaliselt hakkavad korraldajad laadalisi kirja panema aasta esimestel päevadel, siis tänavu tegid nad sellega algust märtsis. «Sellest hoolimata on meil praegu müügikohti broneeritud rohkem kui eelmistel aastatel,» sõnas ta.
Lillehuvi aina kasvab
Sepp täpsustas, et müüjaid on kirjas natuke üle 500, aga möödunud aastal oli laadal kauplejaid pisut üle 600. «Iga aasta on umbes 150 müüjat, kes ennast ei registreeri, vaid tulevad laadapäeval kaubaga kohale,» selgitas ta. «Kui sellised müüjad registreerinutele juurde liita, võib olla kindel, et müüjaid tuleb tänavu rohkem.»
Sepal on heameel, et juurdekasv tuleb just istikumüüjate ja käsitööga kauplejate arvel. «Rõivaste ja jalatsite müüjaid on küll vähemaks jäänud,» lisas ta.
Kui kaupmeeste tung ei peatu, võivad aeglased kirjapanijad Sepa ütlust mööda kauplema mitte pääseda. «Pole kahtlustki, et sada protsenti saame kohad täis ja tuleb veel puudugi,» lisas ta.
Sepp ütles, et tänavu on laadale tulemas ka uusi tegijaid, mis on tema meelest märk majanduslangusest. «Eks inimesed näe siin teenimisvõimalust,» sõnas ta.
Tavaliselt on Türi lillelaada kauplejatel hea käive olnud, aga seekord ei julgenud Sepp ennustada, kui palju tänavu inimesed raha kulutada raatsivad.
Kui eestlaste rahakott ongi õhemaks jäänud, loodab Sepp selles suhtes abi välismaalastelt. «Soomlased on käinud siin juba aastaid, ühe turismifirma kaudu tuleb ka tänavu näiteks 400 rootslast,» lausus ta.
Sepp kinnitas, et kuigi majanduslanguse tõttu tõmbavad paljud üritused ennast koomale, tuleb lillelaadal kõik nii, nagu on olnud siiani. «Ka meelelahutuspool on olemas nii nagu alati,» lisas ta.
Jäneda aia- ja lillepäevade korraldaja Aini Sildvee ütles, et ka nende ürituse puhul ei anna majanduslangus ennast tunda, sest kõik kulgeb plaanipäraselt.
Sildvee loodab näha Jänedal kauplejaid sama palju kui eelmistel aastatel ja on optimistlik ka külastajate suhtes. «Küllap sõidavad inimesed nüüd vähem välismaale ja veedavad vaba aega kodumaistel üritustel,» lisas ta.
Sildvee ütlust mööda pakuvad nad igal aastal midagi uut, tänavu on korraldajad kohale kutsunud omavalitsuste kommunaaltöötajad, kes arutlevad pikemalt kalmistute korrastuse üle.
Sildvee teada pole majanduslangus vähendanud ka Jänedal Musta Täku Tallis simmanite populaarsust. «Nädalavahetuse simmanile on kõik istekohad juba välja müüdud,» teadis ta öelda.
Maaelumessi «Agri 2009» projektijuht Kaljo Kahro teatas, et säästuaega silmas pidades kestab mess seekord kolme päeva asemel kaks päeva, reedel ja laupäeval. «Et osalejatel kulusid kokku hoida,» põhjendas ta.
Lühem mess aitab säästa
Sellest hoolimata usub Kahro, et kui möödunud aastal oli osalejaid 200, siis tänavu on neid tulemas rohkemgi. «Eks kaupmehed pea rohkem pingutama, et kaupa müüa,» sõnas ta.
Kahro tähelepanekut mööda on juba mitu aastat lisandunud messile aianduse ja haljastusega seotud kauba pakkujaid ning ka tänavu on uusi tulijaid. «Järjest rohkem lähevad inimesed maale elama ja eks sellest ole tingitud ka suurem vajadus niisuguse kauba järele,» selgitas ta.
Kahro kinnitusel leiavad messil aset kõik tavapärased üritused: suur tehnikanäitus, tõuloomade näitus, masinate töödemonstratsioonid, aianduslaat, mitmesugused võistlused ja õppe-tootmiskomplekside külastused.
Kahro ütles, et laupäeval, 13. juunil on Türi järve ääres lauluväljakul Hea Toidu festival – Grillfest, mis meelitab sinna kanti kindlasti rahvast.