Analüüsides meie tootmise struktuuri ja rääkides ettevõtjatega, saab kinnitust tõsiasi, et Eestis on liialt vähe inimesi, kes suudavad asuda tööle insener-tehnilistel aladel.
Targad kodanikud ja nutikad töökohad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata suurele tööpuudusele, on raske leida tehnolooge, insenere, infotehnoloogia valdkonna spetsialiste. Sellises olukorras on raske luua nn nutikaid töökohti ja meie ettevõtetel olla konkurentsivõimelised maailmaturul.
Seepärast on mul heameel, et uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning uute õppekavade arutelude käigus sai reaalhariduse tõhustamine rohkelt tähelepanu.
Uued haridusdokumendid pööravad suuremat tähelepanu loovuse ja loogilise mõtlemise arendamisele, probleemide nägemise ja lahendamise oskusele, oskusele näha elulisi seoseid ainete vahel, arutlus- ja analüüsioskusele.
Nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpuklassi õpilased on sellekevadise matemaatikaeksami sooritanud ning eksamiülesannete raskusastet ja teemadevalikut on ettevaatlikult kiidetud.
Ehk on leevenenud ka nende hirmud, kes olid tuliselt vastu matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmisele alates 2014. aastast.
Nendele, kes selle vajalikkuses ikka veel kahtlevad, sest ei taha saada matemaatikuks või inseneriks, selgitan kolme pildi abil elust enesest. Kõikide juures olen üksikasju muutnud, kuid matemaatiline probleem on algupärane.
Pilt 1.
Pärast hoogsat vaidlust, kas kiirlaenude andja peaks saama määrata laenuprotsente ilma piiranguteta või mitte, lugesin laenuandja suu ja majandusajakirjaniku vahendava sule vahendusel arvamust, et riigikogu on olnud piire seades lihtsalt rumal.
Seda põhjendati arutlusega, et kui pankur laenab välja 100 krooni ja küsib tagasi 800, et ega siis kogu 800%-line kasum, mis ta saab, veel tegelik kasum ole. Tegevuskulud ja laenurisk ning kõik muu on ju seal sees.
No jah, kui seda «uut matemaatikat» kasutades loodab ärimees 100 krooni välja andes ja 100 tagasi küsides ikka 100% «vahelt saada», siis on matemaatikatundidest ilmselt puudutud. Kuidas nii panka pidada saab, ma ei tea.
Pilt 2.
Riigikogus menetletavale liiklusseadusele tehti muudatusettepanek nõuda edaspidi ka 16aastastelt ja vanematelt mopeedijuhtidelt juhitunnitust.
Seni on seda nõutud vaid 14-15aastastelt ja alla 14aastased mopeedi juhtida ei tohigi. Põhjenduseks esitati fakt, et 16aastased ja vanemad juhid põhjustavad 65% kõigist mopeedidega juhtunud liiklusõnnetustest.
Tahtsime teada, milline on liikluses osalevate mopeedijuhtide vanuseline jaotus. Kui suur osa neist on vähemalt 16aastased? Võib olla ongi nende osa liikluses ja sellest tulenevalt ka õnnetustes väga suur. Selgus, et seda pole hinnatud ega peetud ka vajalikuks teha, sest fakt, et suurem osa õnnetustes osalejaid on 16 või vanemad, olevat niivõrd kõnekas.
Uurisime, kas asjaolu, et liiklusõnnetustest 70% põhjustavad kained juhid, peaks viima meid järeldusele, et enne rooli istumist oleks soovitav alkoholi tarbida, ning tähelepanuta võib jätta fakti, et liiklejate koguhulgast vaid väike osa istub rooli joobeseisundis.
Ilma selle teadmiseta võiks ju arvata, et purjuspäi sõidukijuhtimine ongi väga ohutu, ikkagi ainult 30% õnnetustest…See mõttekäik pani ettepaneku tegija asjasse süüvima ja arvulisi algandmeid otsima.
Pilt 3.
Statistikaamet teatas, et jaanuaris vähenes töökohtade arv 4500 jagu. Töötukassa andmeil kaotas jaanuaris töö 3800 tööealist isikut. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis teada, et jaanuaris loodi 2000 uut töökohta.
Riigikogus esitati arupärimine: kes neist kolmest valetab ja mis põhjusel? Raske oli arupärijatel mõista, et 700-l kadunud töökohal töötasid varem pensionärid ning neid töötukassa töötutena ei registreeri ja tööealiste arvetuses ei kajasta.
Samuti vajas pikka selgitust, et ilma 2000 uue töökohata oleks kogusummas olnud töökohtade kadu 6500. Seega olid kõik esitatud andmed tõesed. Vajaka oli jäänud arupärijate tahtest või oskusest statistilisi seoseid analüüsida.
Loodan, et need näited kinnitavad, et matemaatika ja loogiline mõtlemine aitavad olla targemad kodanikud. Suurel osal gümnaasiumilõpetajatest on kümne aasta möödudes meelest läinud siinusteoreem, kuid loodetavasti mitte näiteks protsentarvutus ja statistika põhitõed.
Suure tõenäosusega säilib ka matemaatika kaudu arendatud analüüsivõime ja arutlusoskus määral, mis laseb teha igal tasandil kaalutud otsuseid, mis põhinevad faktidel ja analüüsil, mitte uskumusel. See pole oluline mitte ainult nutikate töökohtade loomisel, vaid ka igapäevaelu korraldamisel.
Kaia Iva
riigikogu liige, IRL