Eesti ühiskond on jagunemas üha teravamalt kaheks paralleelmaailmaks. Peaministri ja tema koalitsioonipartnerite «ametlikus» Eestis valitseb idüll ja eneseimetlus, kus kõik on kõige paremas korras.
Kongress võimendas rahva häält
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fassaadi taga näeb enamik eestimaalasi kuhjumas probleeme, mida ennast asendamatutena esitlevad valitsejad tunnistada, ammugi nendega tegeleda ei taha.
Muide, valitsuse kalduvust oma tegevuse liigsele ilustamisele on kritiseerinud ka hiljuti riigikontrolör.
Praegune koalitsioon hoolitseb häälteenamusele tuginedes, et riigikogu saalis ei tekiks ühtegi diskussiooni riigile olulistel, kuid valitsusele tundlikel teemadel.
Varem menetleti opositsiooni algatatud eelnõusid mitme lugemisega ja oli loomulik, et teemade üle puhkes ühiskonnas elav arutelu isegi siis, kui seadus lõpphääletusel läbi ei läinud.
Nüüd ei lasta ühtegi opositsiooni eelnõud esimesest lugemisest kaugemale ehk sisuarutelule, tembeldades need ilma vaidluseta mõttetuks ja naeruväärseks.
See annab tunnistust, et riigikogu saalis ei selgu parim tulemus aruteludes ja veenvates vaidlustes, vaid otsustavaks saab häälteenamus, mis käitub nii, nagu parteikontorite tagatubades kitsas ring inimesi on otsustanud.
Seetõttu on üsna loomulik, et diskussioonid kanduvad mujale, kus need on võimalikud. Paide kultuurikeskuses peetud V maarahva kongress tõi saali rahvast täis. Viimati mäletan midagi sellist rahvarinde aegadest. Püüdku oponendid väita palju tahes, et see oli ühe erakonna üritus, räägib tegelikkus muud keelt.
Sõltumata parteilisest kuuluvusest, oli kolmveerand Eesti valdade volikogusid lähetanud kongressile oma delegaadid.
Kui needsamad inimesed kõlbavad järgmisel sügisel valima riigile presidenti, siis miks ei kõlba nad arutlema maaelu valupunktide ja võimalike lahenduste üle? Või mis õigus on valitsusel kongressi ettepanekuid eirata?
Kongressi teemade hulk oli lai, olulisemad leidsid ka kongressi otsustes kajastamist.
• Omavalitsustele tuleb tagada tulubaas ja õigused, et need suudaksid seista kogukonna eest ja tegutseda selle huvides. Näiteks tööhõiveprobleeme lahendada.
• Maavanemast peab saama ülepolitiseeritud riigiametniku asemel kohalike huvide esindaja. Maakonnad vajavad ka riigieelarvega seotud kohalikku arenduseelarvet, et taastada hävida lastud koostöövõrgustik ja tuua tagasi lahkunud tööjõud.
• Eesti tarnib aastas kuue miljardi krooni eest välismaiseid toiduaineid, millest enamikku kohapeal kasvatada on Eesti põllumehele jõukohane.
Meil on vaja luua võrdsed võimalused Euroopa Liidu teiste riikide tootjatega ja võrdsustada maksupoliitika. Näiteks on Euroopas keskmiselt toiduainetele rakendatav käibemaksu määr 10 protsenti, Eestis poole suurem. Eestis on 100 000 hektarit põllumaad aktiivse kasutuseta. Nõuab riiklikku investeeringute programmi, et maad tagasi kasutusele võtta.
• Talupere vajab sotsiaalset kaitset ning tingimusi väikeettevõtluse arendamiseks ja ühistulise tegevuse ellukutsumiseks. Vaja on läbimõeldud taluseadust ja maaettevõtluskeskkonna alavdamise kava.
• Maal peab säilima arvestatav väikekoolide võrk, iga laps peab saama hea hariduse kodukandist. Kool on traditsiooniliselt külaelu keskus ja kultuurikandja ning seda tuleb investeerimiskavasid tehes silmas pidada.
• Vähendada tuleb elu ja paikkonna arengut pärssivat bürokraatiat. Kui Euroopa Liidu liikides on paigaldatud tootmishoonesse või söögikohta kraanikausse nii palju, kui vaja, siis meil nii palju, kui bürokraadid nõuavad.
V maarahva kongress moodustas volikogu, kelle ülesanne on töötada iga päev, et otsuse eesmärgid oleksid täidetud ja ellu viidud.
Muuhulgas tähendab see riigikogus senisest tõsisema selgitustöö tegemist, et areneks maaelu elujõudu tagavad seadused.
Kongress tuletas valitsusele meelde, et nende ülesanne on tugevdada kogu riiki, mitte valikuliselt ja maapiirkondi hääbuma jättes, ning rohkem toetama altpoolt tulevat initsiatiivi. Iseenesest kodanikuühiskonnas tavalised ja lahendatavad teemad.
Hiljutise kongress loogilise jätkuna tuleb Keskerakonna algatusel 11. novembril riigikogu saalis arutusele maaelu olukord. See on viimase nelja aasta jooksul esimene kord, kus riigikogus eriti tähtsa küsimusena käsitletakse maaelu temaatikat.
Arvo Sarapuu
maarahva kongressi volikogu liige, riigikogu liige
Keskerakond