Kui Järvamaa inimestele kulgesid kevadpühad rahulikult, siis sama ei saa öelda Türi valla bussipeatuste ootekodade või mõne Väätsa valla liiklusmärgi kohta. Tundmatute lõhkujate tegevusel on hävitavad tagajärjed.
Vandaalid hävitavad ootekodasid ja liiklusmärke
5. mai 2016, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türi vallas Türi–Arkma tee ääres asuvaid ootekodasid on lõhutud varemgi. Sel korral on saanud rohkem kannatada Väljaotsa, aga eelmisel aastal lõhuti see ära Mäekülas.
Peale selle on laamendatud väiksemates peatustes. Rammu on katsutud nii klaaside, seinte, pinkide kui ka prügikastide peal.
Väljaotsa ja Mäeküla vahele jääb Raukla küla. Peaaegu kümnekilomeetrisele lõigule Türi linnast Rauklasse jääb kaheksa bussipeatust.
Raukla külavanem Kati Nõlvak sõnas, et ega kohalikel elanikel ole selliste lõhkumiste puhul teha muud, kui avalikkust teavitada. «Mäeküla bussipaviljonide lõhkujaid ei tabatud,» mäletas ta.
Tõele au andes on «naljamehed» oma kätt proovinud ka Raukla peatuses. Jah, seal on ootekoda veel püsti (klaase küll ees enam ei ole), kuid korra on koda näiteks pakkekile sisse mässitud.
Maanteeameti ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht kinnitas, et lõhutud ootekojad on teeregistri järgi maanteeameti hooldada. Kuludeks hindas ta ligi 900 eurot.
Korras ja korralikult tuulevarju pakkuvad ootekojad on Kati Nõlvaku ütlust mööda kohalikele väga vajalikud. «Kui sõidan hommikuti tööle, näen koolilapsi, kes peavad koleda ilmaga vanemate autos bussi ootama. Lõhutud paviljon ei paku ju varju,» selgitas ta. «Lõppkokkuvõttes parandatakse paviljonid ära raha eest, mis tuleb meie kui maksumaksjate taskust.»
Kohalikele oli volbriöine lõhkumine viimaseks piisaks karikas. Väljaotsa küla elanikud on laamendaja(te)ni viiva teabe eest ühiselt valmis välja käima 1000 eurot vaevatasu.
Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupu mäletamist mööda esineb Türi vallas selliseid lõhkumisi paar korda aastas. Nende tagajärgede kõrvaldamist on osaliselt teostanud ka Türi vald.
Kes võisid olla lõhkujad, olid nad järvakad või lihtsalt läbisõidul olnud inimesed, ükski Järva Teatajaga vestelnud inimene pakkuda ei osanud. Volbriöö laamendamiste kohta on politseile ka avaldus tehtud.
Anonüümseks jääda soovinud taikselane mäletas, et eelmise aasta märtsis sõitis üks mees oma BMWga Piibu ootekoja (Mäeküla ristis) sedavõrd puruks, et see tuli ära vedada. «Enne seda, see võis olla 2014. aasta hilissuvel sattusin keskööl peale Taikse bussipaviljoni tagaseina plaate lõhkuvatele noortele (kolm poissi ja kaks tüdrukut vanuses 16+). Helistasin politseisse, möödus kolmveerand tundi, kuid ühtegi patrulli ei tulnudki,» meenutas ta.
Järvamaal on esinenud juhtumeid, kus paha peal väljas olevad inimesed pole piirdunud lõhkumisega. Nii põles eelmise aasta juulis maha Mäeküla–Koeru–Kapu maanteel asuv Väike-Kareda puidust ootekoda. Kohal käinud päästjate esialgsel hinnangul oli põhjus süütamine.
Piirkonnapolitseinik Alo Allemann pakkus, et olukorda võib lahendust tuua kahtlastest tegevustest politsei infotelefonile (numbriks 6123 000) aktiivsem teadaandmine, kui näiteks sattutakse peale bussipaviljonides alkoholi tarbivale seltskonnale. «Loomulikult ajab inimesel harja punaseks, kui tema kõnele keegi ei reageeri, kuid arvestama peab ka sellega, et maakonnas on öösiti väljas vaid üks patrullauto, mis võib samal ajal olla mõne teise väljakutsega hõivatud,» selgitas ta. «Alati on variant ka helistada otse piirkonnapolitseinikule, kes tuleks kas ise välja või suhtleks patrulliga.»
Allemann ütles, et kui lõhutud oleks vaid ühte peatust või ühes külas, võiks arvata, et selles teo taga on kohalikud, aga et laamendatud on pikema lõigu ulatuses, on süüdlasteni kindlasti keerulisem jõuda.
Igasugune teave on oodatud kas hädaabinumbril 112 või politsei infotelefonil.
Liiklusmärgist sai sõelapõhi
Nädala algul juhtis murelik lehelugeja Järva Teataja vihjeliinil tähelepanu Väätsa vallas Aasuvälja külas saeveski juures ristmikul asuvale liiklusmärgile. «Anna teed» märk on kellegi või millegi tegevuse tõttu muutunud parajaks sõelapõhjaks.
Väätsa vallavanem Lauri Läänemets tunnistas, et pigem on liiklusmärkide lõhkumine erand kui tavanähtus. «Muret teeb kõige rohkem see, et antud märk asub teel ja nii selle ees kui ka taga võib liikuda inimesi. Ilmselgelt on kahju tekitatud relvaga, mis muudab selle kuritahtliku teo veel ohtlikumaks,» lausus ta.
Läänemets sõnas, et vallavalitsus annab asjadele ametliku käigu. «Usun, et ei tohiks olla väga keeruline jõuda nendeni, kes seda tegid, sest relvastatud isikuid meil vallas palju ei liigu,» lisas ta.
Evelin Kütt maanteeameti avalike suhete osakonnast selgitas, et riigiteedel otsustab liiklusmärkide vahetuse vajaduse üle maanteeamet, aga kohalike teede ehk vallateede puhul kohalik omavalitsus. «Antud foto järgi ei oska hinnata, kas tegemist on riigiteel või vallateel oleva märgiga, kuid kindlasti tuleb selline märk välja vahetada,» ütles ta. «Liiklusmärkide tahtlikku rikkumist tuleb aeg-ajalt ette, kuid mitte massiliselt.»
Järvamaal valmistab liiklusmärke näiteks AS Järva Teed. Ettevõtte juhataja Peep Õun avaldas, et liiklusmärgitahvli omahind on 26 eurot pluss käibemaks. Väätsa näite puhul lisanduvad hinnale ka vedu ja paigaldus. «Kogukahju jääb arvatavasti 100 ja 200 euro kanti,» pakkus Lauri Läänemets. (JT)