Arvamusfestivalil tuleb matemaatika ja keemiatund

Huvitav on see, mis on põhjalik ja kus näeb põhjuslikke seoseid, kinnitavad keemiaõpetaja Lorina Kukk ja matemaatika-füüsikaõpetaja Silva Jürisoo. Foto: Raivo Juurak/Õpetajate Leht

Paide gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk ja Silva Jürisoo annavad tänavusel Paide arvamusfestivalil publikule matemaatika- ja keemiatunni.

Ühe poole tunnist viib Paide vallimäe Haridusorus läbi keemiaõpetaja Lorina Kukk ning teise poole matemaatika- ja füüsikõpetaja Silva Jürisoo. Õpilasteks on festivalile tulnud inimesed.

Õpetajate Lehes ilmus artikkel, kus õpetajad selgitavad oma plaani tõstatada sel moel ka küsimus «Mida teha, et rohkem noori läheks reaalainete õpetajaks õppima?». Sel teemal ootavad nad juba aegsasti kõiki häid ideid ja ettepanekuid.

Et ainetundide idee poleks liiga ehmatav, tutvustasid Lorina Kukk ja Silva Jürisoo leheveergudel oma mõtteid.

Lorina Kukk: „Esimene mõte oli õpetada rahvale nukleofiilset asendusreaktsiooni, mida on lihtne selgitada liikumismängu abil. Seal on reaktsiooni tsenter, ründav osake, lahkuv rühm, tugevam ja nõrgem nukleofiil ja teised vahvad tegelased, keda õpilased saavad kehastada ja siis vastavalt liikuda. Õpilastele on selline mängu abil õppimine väga meeldinud. Aga inimestele, kes on keemia üksikasjad juba unustanud, oleks see mäng liiga keeruline. Nii otsustasime võtta teemaks aatomi ehituse, kus on tegelasteks negatiivsed, positiivsed ja neutraalse osakesed. Neid kindlasti mäletatakse, kuigi neid sõnu igapäevaelus ei kasuta.”

Silva Jürisoo: „Matemaatikas otsustasime võtta teemaks negatiivsed ja positiivsed arvud, sest siis on huvitav keemias ja matemaatikas sarnast loogikat otsida. Negatiivseid ja positiivseid arve on samuti suhteliselt lihtne liikumismängus õppida. Üritame rahvale selgeks teha ka arv-hiiglaste ja arv-kääbuste mõiste.”

Põhjalikumalt ei soovi Paide gümnaasiumi õpetajad oma arvamusfestivali tunnist rääkida, sest festivalile tulnutele peab jääma midagi ka üllatuseks. Kuna Lorina Kukk ja Silva Jürisoo on osalenud noorte leiutajate koolitusel isegi seedekulgla tegevuse lavastamisel, võib arvata, et üllatus kindlasti tuleb.

Oleks selliseid õpetajaid rohkem!

Miks arvamusfestivalil sellist tundi näidatakse? See on järgnevale arutelule n-ö soojenduseks. Eesmärk on viia põneva tunni abil festivali külastajate mõtted matemaatika ja teoreetilise keemia õpetamise lainele. Lootus on, et mõnigi külastaja hüüatab endamisi: „Oleks selliseid õpetajaid rohkem!” Kui fantaasia on matemaatika ja keemia teemal käima läinud, järgneb publikuga arutelu, mille keskne küsimus on: „Mida teha, et rohkem noori läheks reaalainete õpetajaks õppima?”

See on riiklikult tähtis küsimus, sest tugevatest reaalainete õpetajatest on meil puudus ja uusi ei tule piisavalt peale. Näiteks otsivad paljud koolid füüsikaõpetajat, kuid eelmisel aastal ei asunud füüsikaõpetajaks õppima ükski tudeng. Tallinna linn on mõelnud uute reaalkoolide ja -klasside avamisele, kuid õpetajaid napib olemasolevategi jaoks. Samas teame kõik, et reaal­aineid hästi oskavad noored on meie riigi tulevik.

Kakskümmend ettepanekut

Lahtisele matemaatika-keemiatunnile järgnevates aruteludes loodetakse kokku saada vähemalt kakskümmend ideed ja ettepanekut, mille abil muuta noorte hulgas reaalainete õpetajaks õppimine praegusest mitu korda atraktiivsemaks.

Oma ideed on ka Lorina Kukel ja Silva Jürisool. Tutvustame neist kolme, et jätta nende ülejäänud ideed arvamusfestivalil üllatusena esitamiseks.

Senisest põhjalikum õpe. Lorina Kukk ütleb, et reaalainete õppimine tuleb koolis huvitavamaks muuta, kuid huvitav on see, mis on põhjalik. Paraku tuleb praegu keemias võtta kolme tunniga läbi seesama materjal, mida varem õpiti viis tundi – liigutakse just pealiskaudsuse suunas. Õpilastel ei kujune keemiast süvasüsteemset arusaama ja loomulikult ei taha nad hakata neile arusaamatu õppeaine õpetajaks. Siin on kaks võimalust: kas lisada ainetunde või vähendada ainekava mahtu, nii et õpilased saaksid vähemalt osasse teemadest piisavalt süveneda, tunnetades põhjuslikke seoseid. Kui tunnid sel viisil huvitavamaks muuta, kasvab ka noorte huvi keemiaõpetajaks õppida, arvab Lorina Kukk.

Kutse ülikoolist. Silva Jürisoo märgib, et Nõo kool on saatnud põhikoolide tublimatele lõpetajatele kirja, et Nõo kool ootab neid. Aga niisamuti saaks kutsuda ülikoolid reaalainetes tugevaid abituriente ülikooli reaalainete õpetajaks õppima.

Pedagoogika valikaine. Lorina Kukk märgib, et tema kunagine ülikoolikaaslane ja praegu väga tunnustatud keemiaõpetaja Neeme Katt uskus peaaegu ülikooli lõpuni, et temast saab teadlane, kuid pärast pedagoogilist praktikat sai äkki aru, et ta kutsumus on õpetamine. Õpetamiskogemust võiks pakkuda juba gümnaasiumiõpilastele. Näiteks riigigümnaasiumis võiks olla üks valikaine pedagoogika. Selle käigus saaksid õpilased käia põnevates tundides ja ka ise tunde anda. Nii saab õpilane teada, kui erinev on kool õpetaja laua tagant vaadates, ja mõelda, kas õpetajatöö talle sobib.

Silva Jürisoo lisab, et Paide gümnaasiumis on rohkesti õpetajaid, kelle tunnid pakuksid gümnasistidele huvi ka pedagoogilisest aspektist. Näiteks kasutab eesti keele õpetaja Ülle Rohtma tihti ühe õppemeetodina väitlust. See pole lihtne vaidlemine, vaid reeglitekohane kaalukate argumentide esitamine, mis õpetab õpilastele palju. Õpetaja Rohtma on lahendanud mõne teema õppimise ka kohtuistungina. Tema õpilased on arutanud kriitiliselt läbi kaalukaid telesaateid, neid ka ise uuesti läbi mängides jms. Taolisi pedagoogilises plaanis omapäraseid tunde annavad Paide gümnaasiumis paljud õpetajad, kinnitavad Lorina Kukk ja Silva Jürisoo.