Kohus mõistis kuretulistaja tingimisi vangi

Toonekurg. Foto on illustratiivne. Foto: Arhiiv / Valgamaalane

Kohus mõistis Oisu alevikus mais valget toonekurge tulistanud naisele kolm kuud tingimisi vangistust.

Lääne ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi tulistas Aive Järvamaal Oisus maja korstna otsas olevat valget toonekurge õhupüssist kahel korral 15. mail kella 10.30 ajal. Linnu avastasid juhuslikud möödakäijad, kes kutsusid kohale Türi päästekomando. Loomaarsti juures selgus, et toonekure vigastused olid nii tõsised, et ta tuli magama panna.

Juhtumi kohta alustati kriminaalmenetlust paragrahvi 264 alusel, mis käsitleb looma julma kohtlemist, ja selle eest saab teo toimepanijat karistada kuni aastase vangistusega. Kokkuleppemenetluse järel mõistis kohus Aivele kolm kuud vangistust, mis jäetakse tingimisi täitmisele eeldusel, et ta ei pane kuuekuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab karistusseadustikus sätestatud kontrollnõudeid

See tähendab, et Aive peab elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

Elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks peab Aive saama kriminaalhooldusametnikult loa. Kriminaalhooldusametniku luba läheb tarvis ka elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Samuti peab Aive maksma riigituludesse menetluskulud, katma toonekure surmamisega seotud kulud ja maksma sunniraha. Kokku tuleb tal tasuda ligi 841 eurot.

Kohus viitas otsuse langetamisel loomakaitseseaduse neljandale paragrahvile, mille järgi on looma suhtes lubamatu põhjustada ka looma hukkumist. Kohtu hinnangul pani Aive looma suhtes lubamatu teo toime avalikus kohas.

Asja kohtueelses menetluses aset leidnud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri kohtus nõutud karistuse liigis ja määras.

Aive kohtuistungil end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kuid jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

Pärnu maakohtu järelduste kohaselt on kokkuleppe sõlmimine olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Asitõendiks olnud õhupüss kuulub kohtuotsuse järgi hävitamisele.

Kohtu pressiesindaja Anneli Vilu kinnitas, et metslindudega seotud kohtuasjad on Eestis harvad, sagedamini jõuavad kohtu ette koduloomade väärkohtlemise juhtumid.