Endise pealiku süütenöör jäigi süütamata

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseliidu Järva maleva endine pealik reservkolonelleitnant Arvi Nig­las ja maleva staabi hoone Türil. 22 aastat uhamist Väätsa ja Türi vahet sai Niglasel eelmisel nädalal läbi, ees ootavad uued katsumused, näiteks saekaatri arendus väikepuidutööstuseks.
Kaitseliidu Järva maleva endine pealik reservkolonelleitnant Arvi Nig­las ja maleva staabi hoone Türil. 22 aastat uhamist Väätsa ja Türi vahet sai Niglasel eelmisel nädalal läbi, ees ootavad uued katsumused, näiteks saekaatri arendus väikepuidutööstuseks. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja
Ütlust «Kui oled kaelani sitas, ära nina norgu lase!» peab oma üheks motoks  Kaitseliidu Järva maleva endine pealik Arvi Niglas. Kolleegid kinnitavad, et norus peaga pealik jäigi neil nägemata. Nurgakabinetist kõndis vastu ikka muhelev tegelane, sündinud diplomaat, keda rööpast välja viia oli raske.
 
«Kaitseliidu Järva maleval on käsil põlvkondade vahetus. Need, kes omal ajal alustasid, tublid mehed-naised, on nüüd 20–25 aastat vanemad. Noored tulevad peale ja vanemad lähevad oma teed,» ütleb Niglas. «Malev nooreneb ja nii see peabki olema.» 
Paratamatult loobib elu inimesi laiali. Nii on ka maleva nimekirjas neid, kes on aastaid näiteks Soomes elanud-töötanud ega plaani kodukanti tagasi tulla. Niglas sõnas, et viimasel paaril aastal on nad mittetegevate liikmetega palju tööd teinud. «Surnud hingi me hoida ei taha. Pole mõtet elada statistiliste arvude järgi, oluline on, et kui olukord nõuab, oleksid kõik inimesed käepärast võtta,» selgitas ta. «Maakonna elanikkond küll väheneb, kuid maleva liikmeskond on kas väikeses kasvus või püsib sama.»
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles