Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sada päeva haridusvaldkonnas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mailis Reps | FOTO: Internet

Suuremad Eesti ajalehed on andnud juba hinnangu valitsuse sajale päevale. Suures osas keskenduvad need hinnangud sellele, mis on jõudnud meediasse ja mis on pälvinud avalikkuse tähelepanu.

Mailis Reps

haridus- ja teadusminister, Keskerakond

Samas liigutakse eesmärkide poole iga päev ning sugugi mitte iga läbitud verstapost suuremate eesmärkide poole liikumisel ei saa samaväärset tähelepanu. Siiski on oluline, et me vahel räägiks ka sellest, mis on hästi. Hea meel on selle üle, et haridusvaldkonnas on, millest positiivses võtmes rääkida.

Valitsuse istungil kinnitati põhikooli õppehoonete investeeringute kava perioodiks 2014–2020.  Selle eesmärk on korrastada põhikoolide taristut, et see oleks vastavuses õpilaste arvu muutusega, ent mitte ainult.

Investeeringute tulemusena paraneb koolides õppekeskkond ja vähenevad koolihoonete ülalpidamise kulud, mis lubab raha suunata rohkem hariduse sisulistesse tegevustesse: õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide palgakasvu, laste huvitegevusse ja õppekorralduse arengusse.

PISA testide heade tulemuste taustal kerkis taas küsimus õpilaste koolirõõmust ja sellega seoses ka koolikiusamise temaatika. Koolikiusamise on oma fookusesse Eestis võtnud mitu organisatsiooni ja algatust.

Ent nagu ikka, on mõistlik teha koostööd, selmet üksi rühkida. Seetõttu loodi haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös valdkonna organisatsioonidega kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mis kirjeldab, kuidas võiks terviklik süsteem kiusamisvaba haridustee nimel anda tulemuse, et iga Eesti laps võiks end lasteaias ja koolis hästi tunda.

Kontseptsioon on aluseks sellele, et ministeerium, organisatsioonid ja algatused astuksid ühiselt seatud eesmärkide poole.

Kiusamise ja laste heaoluga koolis seostub tugevalt küsimus tugiteenuste kättesaadavusest. Praegu on tugiteenuse pakkumine ebaühtlane ja põhjusena on esile toodud, et kohalikud omavalitsused ei pruugi alati selleks raha leida.

Nagu juba möödunud aasta lõpus on välja öeldud, on kohalikele omavalitsustele ette nähtud täiendav toetus, et luua suurem ligipääs tugiteenustele igas maakonnas. Täiendav toetus summas kuus miljonit eurot võimaldab omavalitsustel võtta tööle ligi 150 täiskohaga tugi­spetsialisti. Sellega on täidetud üldhariduskoolides tugiteenuste kättesaadavuseks vajalik ligikaudu 730 tugispetsialisti ametikohta.

Kui siiani on olnud fookuses eeskätt õpetajate töötasu tõstmine, siis nüüd on tähelepanu all lisaks ka lasteaiaõpetajad. Haridusteed tuleb vaadata tervikuna, seega on oluline kogu haridustee kestel, et õpetajad, kes lastega tegelevad, neid päevast päeva õpetavad ja suunavad, oleksid motiveeritud.

Seega peame kooliõpetajate kõrval tõstma ka lasteaiaõpetajate palka ning väärtustama kvalifitseeritud õpetajaid. Sellel eesmärgil oleme teinud ettepaneku toetada kohalikke omavalitsusi täiendavalt, et omavalitsused saaksid viia 2019. aastaks kvalifitseeritud lasteaiaõpetaja töötasu õpetaja töötasuga võrdseks.

Ka koolilõuna toetust omavalitsustele ja erakoolidele on otsustatud suurendada, täpsemalt 78 sendilt ühele eurole, et luua senisest suuremad võimalused pakkuda kõikidele õpilastele tasuta ja tervislikku koolilõunat.

Vaadates eelkirjeldatud otsuseid tervikuna, võiks kõlama jääda, et valitsus on võtnud tugevalt suuna sellele, et igal lapsel oleks võimalik haridust omandada nii vaimselt kui ka füüsiliselt turvalises keskkonnas, motiveeritud ja kvalifitseeritud täiskasvanute toel.

Tagasi üles