S...hais peab Paidest kaduma

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Grünthal
Kalle Grünthal Foto: Internet

Hiljuti potsatas minu postkasti kiri Viljandis elavalt tuttavalt. Avaldan selle muutmatul kujul.

Kalle Grünthal

EKRE Järva- ja Viljandimaa ringkonna juhatuse liige

«Käisin täna Paide Kuusakoskisse jäätmeid viimas. Sõitsin väravatest sisse, tõstsin oma jäätmed näidatud konteineritesse, kõik oli meeldiv. Sealsed töötajad on mulle alati meeldinud.

Mis aga õudsalt häiris, oli Kuusakoski kõrvale ladustatud reovee jäätmetest leviv hais. Hais oli nii jube, et võttis kurgu kibedaks ja silmad märjaks.

Kahju oli ka Kuusakoski töötajatest, kes leviva kirbe haisu leevendamiseks pluusi kaeluseid nina ette tõstsid. Kuna ma ise olen Viljandi inimene ja Paide probleemid minusse ei puutu, siis mõtlesin, et kirjutan Sulle.

Kas tõesti ei olnud Paide ligidal muud kohta, kuhu see n-ö sitt ladustada?

Võimalik, et Sa pole asjaga kursis, seega soovitan Sul seal ära käia ja oma ninaga tunda, mida Kuusakoski töötajad 5 päeva nädalas nuusutama peavad. Sitahunnikud on paigutatud otse nende aia taha. Inimlikkusest on ikka asi väga kaugel.»

Mida öelda? Piinlik oli lihtsalt.

Selgituseks nii palju, et tegemist peaks olema Paide Veele kuuluva kompostimisplatsiga, kus käideldakse elanike eelnevalt sorditud bioloogiliselt lagunevaid majapidamisjäätmeid ning pargi- ja aiajäätmeid.

Kompostida on võimalik ka käimlajäätmeid ja reoveesetet. Kompostimise edukaks toimimiseks tuleb mikroorganismide elutegevuseks luua ja säilitada vajalikud tingimused. Tuleb tagada süsiniku ja lämmastiku õige vahekord, hapniku olemasolu, niiskus- ja temperatuurirežiim.

Paides kasutatakse aunkompostimist, kus kuhjatud materjal hakkab aeroobses keskkonnas lagunema. Selleks et protsess toimiks, peab aunasid aeg-ajalt segama.

Selle tehnoloogia puudus on aga see, et sageli levib ümbruskonda hirmsat haisu, seda, mida tundis ka Viljandi elanik. Et asi on rohkem kui hull, sellele viitab asjaolu, et Pärna tänava ridaelamutes on kompostimisplatsilt auna segamise ja sellele järgnevatel päevadel leviva haisu tõttu võimatu aknaid lahti hoida.

Haisu leviku vähendamiseks oleks võimalik pärast komposti segamist katta aun kilega või minna üle kottkompostimisele. Selle eelis on, et aunast ei levi halba lõhna, kuid puudus on, et kotti saab kasutada ainult ühe korra ja õhustamiseks on vaja kotti sundõhustada.

Lahendus tuleks leida kiiresti, sest kuidagi ei sooviks, et südamelinnana tuntuks saanud Paide hakkaks kandma allpool vööd asuva kehaosa nimelise linna tiitlit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles