Majanduslanguse tõttu on Eestis makseraskustes kuus protsenti ettevõtetest, Järvamaal on arvete maksmisega jännis kõige rohkem ettevõtteid ehk rohkem kui iga kümnes.
Järvamaa ettevõtted siplevad makseraskustes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äripäeva andmeil on Järvamaal makseraskustes üle 12 protsendi ettevõtetest ehk kaks korda rohkem kui Eesti keskmine.
Makseraskused hakkasid kogu riigis suurenema juba möödunud aastal, kõige rohkem esines seda Järvamaal.
Krediidiinfo Eesti ettevõtete maksekäitumise 2008. aasta teise poole statistikast selgub, et aastaga on makseprobleemidega ettevõtete hulk suurenenud 111 protsenti ehk 1959 ettevõtte jagu.
Kõik on kõigile võlgu
Maakondade lõikes on maksuvõlgadega ettevõtteid kõige rohkem lisandunud Järvamaal (68%) ja kõige vähem Valgamaal (6%).
Kuigi Krediidiinfo andmetel on Paide vallas Mäos tegutsev Nordsellers OÜ maksevõlg üle miljoni krooni, kinnitas ettevõtte juhatuse esimees René Rahnu, et andmed on vananenud. Omanikud paigutasid ettevõttesse lisaraha, mistõttu on suurem osa võlast tasutud.
Rahnu selgitusel on makseraskused tingitud asjaolust, et ka Nordsellers OÜ-le ollakse võlgu. «See tekitab niisuguse ahela, et kõik on kõigile võlgu,» lisas ta.
Seda, et Järvamaa ettevõtjad jääks rohkem võlgu, pole Rahnu täheldanud.
Kuigi Nordsellers on viimasel ajal võlga vähendanud, ei tähenda see Rahnu selgitusel, et ettevõttel just hästi läheks.
Äripartneritelt Rahnu lähiajal suuri summasid saada ei looda, samas ei tõtta ta ka neid summasid korstnasse kirjutama. «Ma usun, et võlgade likvideerimine võtab firmadel ikka aasta aega,» sõnas ta.
Krediidiinfo andmeil on maakonna üks suuremaid võlglasi Väätsa Agro, kellel on üle 30 maksehäire, neist kaks suuremat on üle miljoni krooni.
Järva maavanem Üllar Vahtramäe tunnistas, et vahel võib statistika petliku mulje jätta ja Järvamaa ettevõtetel pole makseraskustega rohkem probleeme kui mujal riigis. «Järvamaa on ikka olnud riigi keskmine,» lausus ta. «Nii et väljendi Harju keskmine võiks asendada väljendiga Järva keskmine.»
Vahtramäe ütles, et kohtub sageli maakonna suurettevõtete juhtidega ja pole kuulnud, et siinsed ärimehed oleksid rohkem võlgu kui naabermaakondades.
Vahtramäe meelest võivad võlgu olla väikeettevõtted ja summad ei pruugi samuti suured olla, kuid protsendi viib see üles. «Meie ettevõtjad on ausad ja võib-olla nad tunnistavad ka oma võlgu rohkem kui mõned teised,» lisas ta.
Vahtramäe ütles, et viimasel ajal on majandusest tulnud üksnes halbu uudiseid, aga nüüd on hakanud kostma esimesi helgemaid noote.
Postimees kirjutas möödunud nädalal, et maksumaksjate võlad Eesti riigi ees kuhjuvad hirmuäratava kiirusega: vähem kui nelja kuuga on maksuvõlg suurenenud miljardi krooni jagu.
Kokku võlgnevad maksumaksjad riigile 5,2 miljardit krooni, mida on veerandi rohkem kui aasta algul.
Raskuste korral aitab
maksuhaldur
Lõviosa hiigelsummast moodustavad ootuspäraselt juriidiliste isikute maksuvõlad, mis moodustavad 5,2miljardilisest võlast 4,7 miljardit krooni.
Maksu- ja tolliameti juhi Enriko Aava ütlust mööda võis maksuvõla kasvu ette ennustada. «Tegemist on murettekitavate numbritega. Paneme inimestele südamele pöörduda makseraskuste korral võimalikult kiiresti maksuhalduri poole,» lausus ta. «Mida suuremaks kuhjuvad võlad, seda keerulisemasse olukorda ennast pannakse.»
Maksuhaldur on raskustes ettevõtjatele võlgade ajatamise võimaldamisega vastu tulnud ja juriidilisest isikust maksukohuslastest on ligi 700 isikul maksuvõlg ajatatud.
Maksuvõlg on ajatatud 1713 isikul kogusummas 319 861 603 krooni. «Tuleb silmas pidada, et maksuvõla ajatamine on erandkorras antav soodustus ajutistes raskustes olevale maksumaksjale,» selgitas Aav Postimehele. «Kui maksumaksja ei suuda ka ajatamisgraafiku järgseid kohustusi täita, tekitab see kahtlust tema ärimudeli elujõulisuses.»
Aav lisas, et sellises olukorras võib tegemist olla püsivate makseraskustega ja maksuvõla täiendav ajatamine ei saa enam kõne alla tulla.
TEAVE
* Jae- ja hulgikaubandusfirmade maksuvõlg on ligi 1,5 miljardit krooni.
* Kinnisvara arendamise, rentimise ja äritegevusega seotud 4902 äriühingul on maksuvõlga kokku 845 miljonit krooni.
* 2745 ehitusega tegeleval äriühingul 680 miljonit krooni.
* 2254 töötleva tööstuse äriühingul 728 miljonit krooni.
Allikas: maksu- ja tolliamet