Esmaspäevast, 9. septembrist kuni oktoobri lõpuni on Laupa põhikooli saalis uudistada näitus «Mõisamuinasjutud», kus kaunid naised tutvustavad fotolavastuste kaudu Eesti mõisaid.
Laupal näeb muinasjutulisi mõisaid
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
6. september 2013, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremõõtmelistest fotodest koosneva näituse on korraldanud reklaamagentuuri Avart Eesti ajaloolisi vaatamisväärsusi tutvustava fotoprojekti raames. Tegemist on projektiga, millega soovitakse jäädvustada Eesti mõisaid, et viimastele nii kodu- kui välismaal tähelepanu tõmmata.
Fotoprojekti loovjuhi ning idee autori Valeria Kitajeva sõnul jutustavad «Mõisamuinasjutud» erinevaid fotolugusid, ning oleks tore, kui nähtu põhjal tekiks inimestel soov mõisaid vaatama minna, tutvuda nende ajalooga ning eelkõige avastada enda jaoks nii tuntud kui unustatud unikaalsed kaunid kohad Eestis.
Projektis on kokku esitatud kaksteist mõisa: Laupa, Saue, Ungru, Hõreda, Vasalemma, Albu, Suure-Kõpu, Sangaste, Mooste, Alatskivi, Sagadi, Kehtna.
Kitajeva selgitusel valisid nad peaaegu tuhande mõisa seast kõigepealt välja need, mis oleksid huvitavad nii fotograafile kui välisturistile. «Mõisad pidid olema arhitektuuriliselt erinevad, mitmes etapis renoveeritud ja asuma eri piirkondades,» põhjendas ta.
Fotolavastuste jäädvustamist alustas Avarti loovmeeskond jaanuaris 2012 ning viimased pildid said tehtud alles sügisel. Lisaks fotograaf Sergei Fridmani tehtud suurele tööle, andsid projektis oma olulise osa ka kaunitarid-modellid, kelle abil püüti esile tuua iga mõisa lugu, selle saladus ja omapära. Fridman tehtud piltidel poseerivad modellid Tatjana Kudimova, Jelena Golubeva, Olga Krõlova ja Jelena Šurman.
Näitusel esitatud pildid räägivad sellest, kuidas Raplamaa Hõreda mõisas uitab ringi kummituslik kaunitar, Albu mõisapreili igatseb kallimat ning Saue mõisa saatuslik perenaine peab võrgutamisplaani.
Laupa Põhikooli direktori Kaarel Aluoja ütlust mööda ootas ta näituse Laupale jõudmist juba pea aasta. «Selle kauni näituse soovijaid on palju, viimati oli see vaadata Narva muuseumis,» märkis ta. Aluoja lisas, et töid, mida eksponeerida, on Avardil palju. Laupa mõisasaali mahtus üle riputada 15 fotolavastust.
Eriti tundis Aluoja heameelt näituse ajastuse üle. «Kui oktoobris saabuvad meile külla viimase Laupa mõisahärra Otto Ivan von Taube järeltulijad mitmest maailma otsast, et üheskoos tähistada Laupa mõisa härrastemaja 100. aastapäeva, pakub see näitus ka neile uudistamisrõõmu,» sõnas ta.