Kohalike valimiste võitjad ja kaotajad

Tõnis Kõiv Foto: AFP / Scanpix

Tõnis Kõiv

Reformierakonna Järva maakonnaorganisatsiooni juht, Järvamaa saadik riigikogus

Kurb on, et Järvamaa elanike arv väheneb. Rõõmu teeb, et valijate arv suureneb. 2002. aastal käis valimas 15 642 inimest, 2005 ainult 13 525, aga seekord lausa rekordiliselt 16 231 valijat.
Kasv on eriti suur, kui arvestada, et maakonna elanike arv on samal ajal kahanenud viie tuhande inimese jagu.

Reformierakonna ja
IRLi toetus püsib

Erakondadest saame vaadelda selgelt Reformierakonda ja Keskerakonda, sest nemad on osalenud oma nime all kõikidel vaatluse all olevatel valimistel.
Isamaaliidust ja Res Publicast on vahepeal saanud IRL, seetõttu olen nende tulemused võrreldavuse saavutamiseks lihtsalt liitnud.
Kõige objektiivsem on võrrelda erakonnale antud häälte protsenti antud häälte koguarvust.

Reformierakonna protsendid on järgmised: 2002. a kogusime Järvamaal 18,9%, 2005. a 16,25%  ja  2009. a 19,1% valijate häältest.
Siit saab järeldada näiteks sedagi, et erinevatel põhjustel jäid neli aastat tagasi Reformierakonna valijad valimistest eemale. Nüüd on meie valijad tagasi ja see annab jõudu edasisteks pingutusteks.

Keskerakonna protsendid on: 2002. a 19,0%, 2005. a 18,32%  ja 2009. a 15,4% valijate häältest. Keskerakonna toetus Järvamaal on languses, eriti järsk langus on tulnud viimase nelja aasta jooksul.
IRLi protsendid (kokku liidetud Isamaaliidule ja Res Publicale antud hääled) on: 2002. a  31,2%, 2005. a 24,01% ja 2009. a 28,6% valijate häältest.
Seega võib Järvamaa näitel öelda, et vähemalt valijatele paistab kahe erakonna liitumise järel moodustunu üks ja ühtne.

Sotsiaaldemokraadid kogusid eelmisel kuul 5,9% valijate toetuse ja Rahvaliit kadus tasemelt 16,69% 2005. a.
Samas on suurenenud ka valimisliitude osa häälte üldarvust 2005. a 24,57%-lt 2009. a 30,85 %-le. Oma osa tõusust on andnud nii rahvaliitlased kui ka valimisliidud Türil, Järva-Jaanis ja mujalgi. Eks aeg näita, mis neist järgmisteks valimisteks saab.

Kui nii 2002. kui ka 2005. aastal oli erakondade arvestuses Järvamaal selge liider Keskerakond, siis 2009. aastal on nad kukkunud lausa kolmandaks.
Pärast kahe erakonna ühinemist on esikohale tõusnud IRL ja Reformierakond on tagasi teisel kohal, nagu oli ka  2002. aastal.

Paides mängiti liidrikoht maha

Paide valimiste võitjaks võib pidada IRLi ja Reformierakonda. IRL sai valijatelt teenitult tasu suurte ehituste eest, kus abilinnapea Kaido Ivask on vaeva näinud.
Omajagu kasu oli sellestki, et opositsiooni kriitika polnud nende pihta suunatud. Nii juhtuski, et Reformierakonna ja Keskerakonna vahelisest valimisvõitlusest väljus võitjana hoopis IRL.
Kahjuks oli nende võit üürike, sest läbirääkimiste käigus loobusid nad liidrikohast Keskerakonna kasuks mingitel avalikkusele arusaamatutel põhjustel.

Reformierakond suutis opositsioonis olles kasvatada toetajaskonda olukorras, kus headel aegadel viidi ellu kõik reformierakondlaste juhitud linnavalitsuste ettevalmistatud projektid ning lindilõikamist ning asfalteerimist jagus igasse aastasse.
Tavaliselt jäävad sel puhkudel opositsioonile vaid tühjad pihud, aga me isegi kasvatasime veel toetust. Linnapeakandidaat Üllar Vahtramäe tõi juurde uusi toetajaid, kogudes rekordilise 336 häält, ning volikogu esimehe kandidaat Tarmo Alt tegi oma seni parima tulemuse – 115 toetushäält.

Ees terendab jätkuvalt opositsionääripõli ning võitlus linna raske rahaseisu avalikustamise ja parimate lahenduste leidmise teel.
Ilmselt on Reformierakond alahinnanud IRLi võtmetegelaste emotsioone ja seotust Keskerakonnaga, sest kahe parempoolse erakonna ühisvastutuse võtmiseks vajalikku mõistmist seekord ei tekkinud.
Paide suurim kaotaja on selgelt Keskerakond, kellelt kadus liidripositsioon ja üks volikogu koht. Ilmselt ikka jõudis osa valijateni teadmine, et laenu on küll tore võtta, aga laenud tuleb koos intressidega ka tagasi maksta.

Linnapea Kersti Sarapuu kogus isiklikult suure portsu hääli, kuid needki said pigem kokku riisutud teiste keskerakondlaste käest. Keskpartei kohalik esinumber Aivo Toomistu ei pääsenud volikokkugi muidu, kui erakonnakaaslane pidi kohast loobuma.
Türi vallas võitis valimised IRL, saades kümme kohta volikogus, kuid palju ei jäänud maha ka sotsiaaldemokraatlik valimisliit üheksa kohaga.

Reformierakond kasvatas kandepinda kahe volikogu liikmega ja Keskerakond säilitas volikogus ühe koha.
Võrreldes 2005. aastaga jäid Türil proportsioonid üldjoontes samaks. Lisandunud valijad jaotusid suhteliselt ühtlaselt kolme esimese hääli saanud nimekirja vahel ülekaaluga Reformierakonna kasuks. Erakond tegi Aivar Lõhmuse juhtimisel läbi uuestisünni, kasvatades valijate toetust üle kahe korra.
Türi koalitsiooniläbirääkimised olid maakonna pingelisimad. Reformierakonna otsusest sõltus, kumma poolega koalitsioon moodustatakse.

Paide tulemused
määrasid Türi saatuse

Reformikatel oli nii Paides kui Türil valmisolek sõlmida ühe IRLi mõjuka poliitiku sõnade kohaselt «sama edukas liit kui riigis».
Et Paides ignoreeriti Reformierakonna valmisolekut nii järjekindlalt, polnud mingit põhjust asuda Türilgi  inimesi veenma IRLiga koostöö mõistlikkuses.
Vähetähtis polnud seegi, et ainult valimisliit suutis olla korrektne partner, kutsudes Reformierakonda võrdse partnerina võimuläbirääkimistele kirjaliku ettepanekuga.
Koalitsiooniläbirääkimiste ajal tekitas pingeid Reformierakonna vallavanemakandidaat, kes oli teatavasti nii vallavanema kui maavanema kogemusega Üllar Vahtramäe.

Oli oht, et valimisliidu seltskond läheb n-ö lõhki, sest igat sorti surve mujalt tuleva vallavanema vastu oli tugev.
Samal ajal tuli mitmel IRLi poliitikult pakkumisi, et teeme «diili»: Vahtramäe vallavanemaks ja Pipi-Liis Siemann volikogu esimeheks.
Seepeale otsustas Reformierakonna Türi piirkond pidada läbirääkimisi korraga ja minna kompromissile: Reformierakond võtab valitsemisvastutuse kahe abivallavanemaga ning valimisliidule jääb volikogu esimehe ja vallavanema vastutus.

Selliselt ka kokkuleppele jõuti. Et koalitsiooni enamus oleks kindlam, võeti liitu ka Keskerakond.
IRLil on põhjust peeglisse vaadata ja küsida, miks ta ikkagi jäi valijate toetusele vaatamata kahes Järvamaa suurimas omavalitsuses liidripositsioonist ilma.
Järva-Jaanis tuli järsk mõtteviisi muutus, mis viis võimult Rein Köstri ja tõstis esile Arto Saare. Tema juhitud valimisliit võttis üksinda volikogu enamuses, mis asetab nende õlule ka paraja vastutuskoorma.

Väätsalased ei hinnanud senise vallavanema Kaja Sepa tööd vallajuhina ja nüüd loodavad imet Tartust saabuvalt külalisesinejalt.
Koigi vallas ütlesid valijad, et reformierakondlasest vallavanem Kristjan Kõljalg peab jätkama,  ning välismõjutustele vaatamata  nii ka läks. Koigis sõlmiti esimene laiapõhjaline koalitsioon, kuhu kaasati kõik volikogus esindatud jõud.

Paide vallas jällegi ei tahetud senise keskerakondlasest vallavanema jätkamist. IRLi juhitud laiapõhjaline koalitsioon koos Reformierakonna ja Keskerakonnaga toob kaasa nii uue volikogu esimehe kui ka vallavanema.
Karedal jätkab  sama võim, mis põhineb samuti kogu volikogu katval koalitsioonil. Ilma suuremate muutusteta jätkavad  Roosna-Alliku, Albu ja Imavere vald.
Tunnustust vääriv oli Jüri Ellrami ja Mati Hõbemäe juhitud Imavere valla otsus mitte varjata avalikkuse eest rasket rahaseisu ja  taotleda saneerimist.

Tulemus riigi tagastamatu saneerimistoetus summas 2,3 mln krooni ja valijate usaldus jätkamiseks. Rohkem nii julgeid vallajuhte Eestis ei leidunud.
Kõige segasem on seis Koerus, kus valitseb olukorda üksikkandidaadina volikokku valitud politseinik Mati Seire. Võib vaid ennustada, et Koeru saab uue vallavanema.
Ambla vallas on vallavanemakandidaat noor ja energiline Rait Pihelgas volikogu liikmetega kohtunud ja valitakse suure tõenäosusega järgmisel nädalal ka ära.
Volikogu juhtimine on samuti Amblas otsustatud ja see toimub laiapõhjalise koalitsiooni põhimõttel.