Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Noored kirjutasid kutsevalikust

Kirjavõistlusel teise koha saanud Liivi Soosalu (vasakul) Türi tehnika– ja maamajanduskoolist eelistab koolis õppida erialaaineid, seevastu eduka osalejana ära märgitud Eveli Oinakule Paide kutsekoolist meeldivad rohkem keskkooli ained. FOTO: Tiit Reinberg

Kolmapäeval selgusid kirjandivõistluse «Mina ja ettevõte 2005» võitjad, kelle hulka kuulus ka kolm Järvamaa kutseõppeasutuse õpilast.

Ära märgiti Paide kutsekeskkooli esimesel kursusel laomajandust õppiva Eveli Oinaku töö «Ma ei taha olla eikeegi ja tallata juba teiste käidud rada».

Oinak käsitles elukutsevaliku probleeme ja arutles selle üle, kas tema ja tema vanemate valikud langevad kokku või mitte.

Huvitav töö köidab rohkem

Kuigi Oinak õpib laomajandust, sooviks ta südames tegeleda hoopis noortega. «Tulin siia kooli, sest ei saanud Türi majandusgümnaasiumi sisse,» tunnistas ta.

Kui saaks, siis erialaaineid Oinak üldse ei õpiks ja keskenduks keskkooliainetele, sest tahab kooli lõpetades sooritada riigieksamid ja astuda Viljandi kultuuriakadeemiasse.

Just vastupidi on Türi tehnika– ja maamajanduskooli teisel kursusel talupidamist õppiva Liivi Soosaluga, kes sai kirjandivõistlusel teise koha.

Tema loobuks pigem keskkooliainetest ja õpiks heameelega erialaaineid, kõige rohkem meeldivad talle veisekasvatus ja põllutöömasinate kursused.

Oma kirjutises «Kas huvitav või tasuv töö» jõudis ta järeldusele, et valiks pigem töö, mis pakub huvi, kui sellise, mille eest palju makstakse. «Samas sõltub kõik asjaoludest,» arutles ta. «Näiteks, kui mul oleks suur pere ülal pidada, peaksin valima hoopis tasuva töö huvitava asemel.»

Kõige rohkem meeldiks Soosalule, kui võiks meeldiva ühendada kasulikuga, aga ühtegi sellist töökohta ta praegu veel nimetada ei osanud.

Huvitav on Soosalul põldu künda, heina teha ja mullikaid sööta. Laudatööd talle ei meeldi. Kui Soosalu kooli ära lõpetab, unistab ta samal ajal lihaveiste pidamisest ja ajakirjanikutööst.

Samas koolis kokaks õppiv Getter Ruut arutles samuti selle üle, kas valida huvitav või kasulik töö. Temagi valiks pigem töö, mis huvi pakub. «Minule ongi huvitav kokatöö, samas väga tasuv see just ei ole,» märkis ta.

Ruudu kirjutis pälvis Eesti Päevalehe eripreemia ja ilmub lehes jaanuaris.

Õpetajad valisid paremad välja

Kui Oinaku ja Ruudu töö saatsid võistlema eesti keele õpetajad, kes need teiste kirjandikirjutajate hulgast välja valisid, tegi Soosalu seda omal algatusel. «Lugesin Päevalehest kuulutust ja et olin parajasti kodus haige, kirjutasin ühel ööl töö ära ja saatsin teele,» meenutas ta.

Nii et siiani pole õpetaja Soosalu kirjatükki veel näinudki. «Õpetaja küll mainis, et tema pidi ju parimad tööd valima, aga pahandust siiski ei tulnud,» lausus ta. «Selles tunnis, kui teised kirjutasid, ei pidanud mina lihtsalt kaasa tegema.»

Teise koha auhinnaks sai Liivi Soosalu 1000 krooni ja mobiiltelefoni, Getter Ruut Eesti Päevalehe poole aasta tellimuse ja Eveli Oinak samuti mobiiltelefoni.

Võistlust «Mina ja ettevõte 2005» korraldasid kolmandat korda Eesti kaubandus–tööstuskoda, Riiklik eksami– ja kvalifikatsioonikeskus ning Eesti Päevaleht.

Võistlema oodati kutseharidust omandavaid noori, kelle tööd sisaldaksid isikupäraseid mõtteid ja arutlusi kutseõppe, elukutsevaliku ja tööelu teemadel.

Kirjutajaid oli Kuressaarest, Narvast, Olustverest, Paidest, Türilt, Tallinnast ja Tartust. Nende vanus jäi vahemikku 16 – 35 eluaastat.

Osalejate hulgas olid tulevased sisekujundajad, laojuhatajad, talupidajad, hotelliteenindajad, turismikorraldajad, sekretärid, raamatupidajad, rätsepad, ehitajad, mööblirestauraatorid, kokad, paadiehitajad, loodusmajanduse asjatundjad.

TEAVE

Väljavõtteid Liivi Soosalu tööst «Kas huvitav või tasuv töö»

* Talupidamise juures on miinus see, et loomad ja viljasaak toovad raha palju sisse, aga veel rohkem viivad välja. Mul ei oleks pappi nagu putru, aga mul poleks ka igav ja üksluine ala.

* Ma ei kujutaks sellist elu ette, kui ma ei saaks tibudele saia sööta või mullikatele õunu viia. Ma oleksin talupidajana õnnelik, aga elaksin peost suhu, mis võib–olla polekski kõige hullem.

* Kas enda suhtes oleks aus end tööga hulluks ajada?

* Ma leian, et huvitava ja meeldiva tööga elab inimene õnnelikuna ja rahulikuna, mis on tervise puhul ka tähtis tegur. Raha nimel ennast ohvriks tuua ei tasu ära.

Tagasi üles
Back