Raudrist jäi lõhkujate meelevalda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Türi koguduse õpetaja Teet Hanschmidti meelest pole selle 19. sajandist pärit aadliku matmispaika tähistava raudristi lõhkuja kehas tervet vaimu olnud.

FOTO: Andrus Eesmaa

Türi Püha Martini koguduse ja muinsuskaitse inimesed ajas jõulureedel endast välja kirikaias maast lahti kangutatud ja pooleks murtud 19. sajandist pärit raudrist, politsei alustab kriminaalmenetlust.

Koguduse õpetaja Teet Hansc­h­midt kuulis juhtunust samas üle tee Wiedemanni tänavas elavalt kirikuabiliselt Ellen Bergilt. «Ta otsis hommikul koera, tuli siia (kirikaeda – toim) ja nägi lõhutud risti ka veel,» meenutas ta.

Tarvis läks toorest jõudu

Üleeilegi oli näha, kuidas kiriku idaküljel asuvat tugeval raudalusel risti on toore jõuga aastaajale mitteomasest pehmest maapinnast lahti kangutatud, pikali lükatud ja alumise poole kolmandikus ilmselt peale hüpates katki tehtud.

Hanschmidt selgitas, et rist pärineb 19. sajandist ja tähistab ühe aadliku matmiskohta. «Enne Katariina II maeti saksad kirikusse ja eestlased kirikaeda, aga Katariina keelas kirikusse matmise ära, eestlastele tehti siis Kohtu tänava surnuaed,» teadis ta öelda.

Eks kirikaiast mööda ja läbi inimesed ikka käi, on täheldanud Hanschmidt, aga pärast 1994. aasta rüüstamist on siiani rahulik olnud. «Siin head paigad lähedal, järveäärne, Gösseri pubi, kohvik, kuigi praegu pole enam kuulda ei pidutsemist ega püssipauke nagu Bermuda pubi ajal,» lausus ta.

Hanschmidtile tundub, et lõhkujaid on huvitanud justkui ainult see üks rist. «Roomlased ütlevad, terves kehas terve vaim, no keha võib ju terve olla, aga vaimu siin küll pole olnud – surnutega sõdima...» arutles ta. «Selle pärast siia tulla, et see rist maha võtta, no ma ei tea.»

Et halbade mõtetega noortekampasid Türi vahel liigub, on Hanschmidt kuulnud koguduse liikmetel. «Olen kuulnud koguduse inimestelt, kelle lapsed on peksa saanud või keda ähvardatud,» lisas ta.

Kõik sõltub juhtumi asjaoludest

Seda, et Türil ööpäevast politseivalvet pole, peab Hansc­h­midt mõistetamatuks. «Meil on ju politseimajagi olemas, nüüd patrull sõidab ehk paar korda linnast läbi – arusaamatu,» ütles ta.

Selliste juhtumite mõttes kergemalt loodab Türi vallavolikogu liige Hanschmidt hingata tuleval aastal, kui kirik saab valguse peale. «Valla eelarves on valgustusraha sees, siis ehk jääb anonüümsus ära,» sõnas ta.

Et kirik ja maa–ala 50 meetrit kirikust kuulub muinsuskaitse alla, andis Hanschmidt juhtunust teada Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektorile Aino Pungale. «Sigadus – muud ei oska selle peale öelda, minna jõulude eel surnuaeda lõhkuma!» ütles ta.

Pung lisas, et samal päeval, see on 23. detsembril tegi ta juhtumist Paide politseijaoskonnale suulise avalduse, eile andis ta kõigest teada ka kirjalikult. «Kahju kannab muinsuskaitseamet, kahjutasu summaks märkisin 5000 krooni,» selgitas ta. «Kui kohe taotlus teha, jääb rahasaamine aastasse 2008.»

Pung loodab, et risti paranduse võtab ette Tallinna skulptor Paul Uibopuu, kes on teinud varemgi head tööd Paides, Türil, Järva–Madisel.

Aino Punga politseile kirjutatud avaldus pelgalt avalduseks ei jää, kinnitas Lääne politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna pressiesindaja Hedi Tammeleht. «Kui avaldus on tehtud, kuulab politsei tunnistajad üle ja alustatakse menetlustoiminguid, antud juhtumi puhul kriminaalmenetlust,» selgitas ta.

Tammeleht lisas, et kriminaalmenetluse kestus sõltub juhtumi asjaoludest, nagu seegi, kas risti lõhkujaid õnnestub teada saada ja karistada või mitte.

TEAVE

1994. aasta 18. novembri südaöö paiku vandaalitsesid kolm noormeest ja kaks neidu Türi kiriku kalmistul. 25. jaanuaril 1996 tuvastas Järva maakohus, et kohtualused huvitusid satanismist, nende tegevus oli suunatud kalmudele ja haudadele püstitatud mälestusmärkide ja muude kaunistuste rüüstamisele ning nende tahtlus suunatud rahu rikkumisele surnuaias ja kristlike sümbolite vastu.

Türi kiriku surnuaias lõhkusid nad riikliku kaitse all oleva 17. sajandi rõngasristi, 1855. aastast pärineva dolomiitristi, Middendorfi hauamonumendi, Schillingite hauamonumendi ja seda ümbritseva metallaia, Friede hauamonumendi, kaks raudristi, Ruchfeldti raudristi, Brasche raudristi ja dolomiidist ümarsambamonumendi.

Muinsuskaitseameti inspektsioonile tekitasid nad sellega kahju 164 000 krooni, kultuurimälestiste taastamismaksumus hinnati 144 5000 kroonile.

Allikas: Järva Teataja, 27. jaanuar 1996

    Tagasi üles