Kalateisipäev toob lugejad kokku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Käravete raamatukogu juhataja Riina Pedoson näitab kauaaegse juhataja Miine Reisenbuki kirjutatud kroonikat, mille abil on hea vaadata tagasi möödunud kümnendite ettevõtmistele.

FOTO: Andrus Eesmaa

Käravete raamatukogu sadakond lugejat on hakanud üha rohkem laenutama praegusaja elust kirjutavate eesti kirjanike romaane, juhataja Riina Pedosoni kõige kiiremaks päevaks on kujunenud teisipäev.

Kuigi väljas pilkupüüdvat silti Käravete raamatukogusse juhatamas pole, leiame Riina Pedosoni raamatute keskelt endise algkoolimaja teiselt korruselt, kuhu viib lillade käsipuudega trepp sama värvi koridoris.

Aknaid palistavad kardinad ja aknalaudu ehivad püsililled, mida on silmatorkavalt palju ka raamatukogus. «Siin kooliks ehitatud majas on olnud ka raamatukogu algusaegadel, nii et ringiga tagasi,» sõnab Pedoson.

Lugejad eelistavad eesti romaane

Pedoson mäletab, et 2000. aastal tähistas raamatukogu 75. sünnipäeva raamatukujulise tordiga.

Käravete raamatukogu tuli neisse ruumidesse 2003. aasta septembris mõisast, mis nüüd on eravalduses ja laguneb. «Mõisas oli ruumikitsikus suur, aga siin on kaks klassituba üheks remonditud, põrandad uued pandud,» ütleb Pedoson.

Riiulitelt on Pedosonil lugejaile laenutada 8136 raamatut, aastas saab ta neid juurde osta umbes 200, milleks riik on andnud tänavu 12 000 ja Ambla vald 18 000 krooni, pluss 11 000 krooni ajalehti-ajakirju tellida.

«Eks ma kirjastuste saadetud lühikokkuvõtete põhjal valin või tellin neid, kelle romaane on sageli loetud,» selgitab ta. «Rohkem on hakatud eesti kirjanike raamatuid küsima.»

Eks teatmeteoseid vali Pedoson ikka ka, aiandus- ja ehituskäsiraamatuid, reisiraamatuidki, aga siiski vähem, sest need on raamatukogule liiga kallid osta. «Lapsed muidugi käivad kohustuslikku kirjandust võtmas, mõnikord laenutavad vanaemadki lastelastele, kui ümberkaudu kogudes enam pole ja meil on,» selgitab ta.

Aktiivseid lugejaid on kogul praegu 97, eelmisel aastal oli 120 Käravetelt, Kukeverest, Märjandist. «Pool aastat on veel ees, kirjas on neid rohkem, tuleval hiljem laenutama,» lisab ta.

Nagu nüüd raamatukogudes tavaline, on Käravetelgi lugejate päralt arvuti, printer ja lisaks koolist jäänud koopiamasin. «Internetis käivad rohkem lapsed, vanemad inimesed ikka ka teevad pangaülekandeid,» sõnab Pedoson.

Vanuseliselt jaotab Pedoson laenutajad suures osas keskealisteks, neile lisaks nii vanemad kui ka nooremad ja lapsed. «Väga staažikas lugeja on pealt üheksakümnene Emmi Krotman, temale annan nädala jagu ajalehti ja ajakirju kaasa, raamatute lugemiseks on tal silmad juba haiged,» ütleb ta. «Head lugejad on ka Kreevan Anni ja Rivi Sirje.»

Riina Pedoson tunnistab, et tegelikult saab tal septembris alles aasta raamatukogu juhatada, varem on ta agaralt kogu juures tegutsenud käsitööringis kaasa löönud. «Käisin KEA Keskuses klienditeenindaja kursustel ja olin siin praktikal, polnud vaja kaugele sõita,» selgitab ta. «Algteadmisi raamatuid sisestada mul oli, abi olen küsinud Ambla kogust ja keskraamatukogust olen oma küsimustele vastuseid saanud.»

Kui neli aastat raamatukogus töötanud algkooli õpetaja Reet Lepik Aravetele koha leidis, tuligi Reet Pedoson tema asemele. «Algul mõtlesin, et elan sisse, siis vaatan, aga nüüd meeldib, saan inimestega suhelda, oma küla rahvas ju,» lausub ta. «Kui vanemad inimesed räägivad külaelust, mis on olnud, mõtlen ikka, et saaks lindistada, oleks omapärane ja huvitav.»

Nii on kujunenud, et teisipäev on Pedosonil kõige kiirem tööpäev. «Kalaauto käib siis, nädalavahetus ja esmaspäev on möödas ning inimesed tulevad üle tee Marlii poodi süüa ostma, toovad raamatud tagasi ja võtavad uusi,» selgitab ta. «Need, kes teisipäeval ei jõua, tulevad kindlasti reedel.»

Pedoson on tähele pannud sedagi, et talvel on raamatukogus rahvarohkem, aga kevadel peenarde tegemise aegu hõredam. «Suvel on lapsi ja ikka keegi käib, et suisa tühi oleks, seda on harva,» lisab ta.

Kuigi suvel võtab Pedoson kuu puhkust välja, lugejatel raamatud saamata ei jää. «Ennegi on nii olnud ja korra puhkuse jooksul on raamatukogu avatud, lugejad arvasid, et sellest on küllalt,» märgib ta.

Külaelu korraldab külaselts

Pedoson ütleb, et ürituste, huvisõitude ja ringide korraldajana raamatukogu külaelu keskpunkti endast enam ei kujuta nagu kauaaegse juhataja Miine Reisenbuki aegu (1960–1990ndatel – toim).

Samas majas tegutseb nüüd külaselts, kelle kasutada on alumise korruse suur saal. «Riina tegi küll lastele joonistamist ja lugemist, aga kohale tuli ainult kaks last – siis oli kahju küll,» selgitab ta. «Kui inimesed juba töölt koju lähevad, ei saa neid enam kodunt välja.»

Pedosonile meenub, et külaseltsi jaanitulel oli rahvast koos päris hulga ning lastele on tehtud samasse parki mängunurk liumäe ja liivakastiga, mis on Käravetel tema meelest tänuväärt asi.

Kui tihedat kultuurielu on Käravete raamatukogu koos külarahvaga aastakümneid tagasi elanud, seda kajastab põhjalikult 1962. aastast ligi 40 aastat raamatukogu juhatanud Miine Reisenbuki kirjutatud kroonika.

POPIMAD LAENUTUSED JUUNIS

Erik Tohvri «Rannal õitseb kibuvits», «Mürgiliblikas»

Ira Lember «Kohvik pärnade all», «Daami valss»

Milvi Lembe «Kõht külmetab»

Barbara Cartlandi nn seebikad

Eike Värk, Lea Arme «Salme Reek. Noor vana daam»

Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov «Kuldne Trio»

Üht-teist kroonikast

• Esimene sissekanne on ülesvõte 1935. aasta 21. juulist Käravete rahvaraamatukogu seltsi ja õpiringi juhtivatest jõududest. Pildil on teiste hulgas koolijuhataja Heinrich Koitjärv, raamatukogu juhataja Marta Koitjärv ja õpiringi juhataja Oskar Antov.

• Raamatukogu on töötama hakanud pärast Eesti NSV vabastamist Saksa okupantidest 1. novembril 1944. Kogu asus Käravete 7kl kooli koridoris kahes kapis, hiljem viidi lava peale. Juhataja on Marta Koitjärv.

• 1949. aastal asub raamatukogu Käravete sovhoosi punases nurgas, raamatukogus töötab Erika Tiik. Aastatel 1953-1954 asub kogu mõisa saalis klaasustega kapis, mis ühtelugu katki tehti. Juhataja on Ellen Allikvee.

• 1957–1959 teenindab raamatukogu Käravete sovhoosi töötajaid ja Kingissepa nim kolhoosi kolhoosnikke. Juhataja on Laine Kaseraag. Lugejate teenindamiseks ei oma kogu ei alfabeetilist ega süstemaatilist kataloogi, sest juhatajatest pole keegi seda teinud.

Raamatukogul on laud, tool, kaks kappi, kaks riiulit ja kataloogikapp. Parimad lugejad: Aus, August – pensionär, kes luges aastas 22 teost, peamiselt klassikute teoseid.

• 1959-1960 juhatab raamatukogu Hilja Elbre, kes alustab kataloogi tegemist. Avariiulid puuduvad, kuna on riiulite nappus. On väike avafond, kus lugeja saab valida raamatut.

• 1961. aastal, kui raamatukogu juhatas Robert Plank, käiakse perest perre, et haarata pered lugejaks.

• 1963. aastast asub raamatukogu kolhoosi kontoriga ühes majas, s.o Käravete mõisas.

Edukalt tegutseb täiskasvanute ja laste näitering, üritustest on kirjas näiteks kirjanduslik kohus «Tõde ja õigus» IV. Raamatukogu annab välja välk- ja seinalehte.

• 1966 on meeldejääv üritus «Inimeses peab olema kõik ilus» koos keemia- ja kosmeetikakaupade müügiga; 1967 «Kummitab», katkend Lutsu «Kevadest», komöödia «Jumala karistus» ja huvitavaid kaitseid keemiast.

• 1970 seoses lae sissekukkumisega on kapitaalremont. Aasta töötulemuste eest annavad partei rajoonikomitee ja täitevkomitee juhataja Miina Reisenbukile aukirja, tema foto paigutatakse rajooni autahvlile. 1973 sai Käravete raamatukogu rändvimpli ja tunnistati parimaks külaraamatukoguks. 1974 ei suuda raamatukogu plaanilisi ülesandeid täita: launutusi 4600, plaan 5200; lugejaid 255, plaan 260.

• 1981 on raamatukogu ümbruse pargis on tehtud heakorratöid, tehistiigis ujuvad luiged ja pardid, rajatud on supelrand, mis kubiseb ujujatest ja päevitajatest. Talvel mängitakse tiigil jäähokit. Raamatukogu on jäänud üksinda suurde mõisamajja. Juba kaks aastat tehakse pärast põlemist remonti. Piirkonna elanike arv väheneb, sest lahkutakse linnadesse.

• 1986. aasta töö eest saab raamatukogu rajoonis III ning vabariigis maaraamatukogudest II koha ja raamatukogutöötajate teenetemedali.

Seoses uutmisega hakkavad ilmnema meie elu halvad küljed. Kõigest on meil puudu, midagi ei jätku. Kultuurielu maal pole enam see, mis 10 aastat tagasi. Igaüks vaatab, et kindlustada ainult enda heaolu. Kõik see toimub perioodil, kui Oktoobrirevolutsioonist on juba möödas 70 aastat.

Aravete kolhoos muretses raamatukogule majanduskäru (56 rbl), keskraamatukogust saime põrandakatte (40 rbl). Kolhoosi a/ü ostis raadio Sirius (250 rbl), samuti on abistanud majand küttepuude ja veol ja saagimisel.

• 1988 pole uutmine raamatukogudesse jõudnud. Endiselt tuleb suurt rõhku pöörata lugejatele ja laenutustele, kuigi võiksime olla informatsiooni andjad. Oktoobris käisid vargad, viies kaasa raadio Sirius.

• 1989 on uutmine jõudnud ka raamatukogusse, võime teha teiselaadilisi üritusi ja majanduslikult on ka lahedam. Meile, kultuuritöötajatele, on kõige rõõmustavam, et vabariik eraldas 2 miljonit rubla ja seoses sellega hakkasin saama palgalisa 50%.

• 1990 tähistasime Käravete küla 450. aastapäeva. Raamatukogu juures tegutsevad õmblusring (osavõtjaid 10), käsitööring (6), lastenäitering (11), korraldame seltsielu õhtuid.

• 1991. a 1. jaanuarist allub Käravete raamatukogu Ambla vallale. Ennistati juhataja nimetus, saame natuke suuremat palka. Kirjanduslikeks ekskursioonideks annab Aravete kolhoos tasuta bussi.

• 1992. a seoses 1. märtsi palgatõusuga leidis vallavalitsus, et saame liiga palju palka, ja korrigeeris valla raamatukogude töökohad. Käravetele jäi 0,75 kohta.

Kuna jäin 1. jaanuarist pensionile, siis käib pidev mõnitamine selle ümber, et pensionäre saab päevapealt vallandada. Seoses tähtajalise lepingu lõppemisega dets 1992 otsustas vallavolikogu augustis Miine Reisenbukiga uut töölepingut mitte sõlmida.

Septembris tegid Käravete küla elanikud vallavolikogule pöördumise raamatukogu alles jätta. Detsembris tühistab volikogu otsuse koondada Käravete raamatukogu juhataja ametikoht.

• 1993 sai vallavanemaks Harri Lepamets. Sellest ajast on suhtumine raamatukogusse muutunud. Katkes Käravete kultuuritöö järjepidevus seoses mõisas avatud baariga. 1944 suvest seisavad baari ruumid kasutamata. Raamatukogu tööaeg on kella 18ni, mõisamajas ei ole sel kellaajal enam kedagi ja vahel on kõhe seal pimedatel talveõhtutel üksinda olla.

• 1995 saab teoks kohtumisõhtu kirjanik Oskar Kruusiga, kelle suvekodu asub Käravete–Ambla tee ääres.

• 1997 raamatukogu juhataja täiendab end Vaimuvara kursustel. Raamatukogu juures tegutseb üheksandat aastat käsitööring. Külaelu on vaikne, puudub kino, saun ja kultuurilised üritused.

Raamatukogus käisid vargad, viisid ära raadio, puhuri, kohvimasina, taskuarvuti ja hulgaliselt teatmeteoseid.

• 1998 saab raamatukogust eesotsas juhatajaga Käravete külaliikumise eestvedaja.

    Tagasi üles