Sisseastumine Järvamaa kutse- ja kõrgharidust pakkuvatesse õppeasutustesse on kulgenud suuremate üllatusteta, küll rõõmustab vastuvõtjaid, et õpilaste hulk pole aastatega vähenenud.
Uued õppurid tulevad üllatusteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa kutsehariduskeskuse Paides õpetatavatele erialadele vastuvõetute nimekirja vaadates tundub, et kutsehariduskeskusel on häda käes.
Ühelgi erialal pole kirjas rohkem kui 18 inimest, ehituspuussepa ja kinnisvarahoolduse eriala on täiesti tühjaks jäänud.
Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin lõpetas paanika. «Need sissesaanud on üks seltskond, teine ja kaks korda suurem on see seltskond, kelle kutsume vestlusele,» selgitas ta.
Põllumajandustootmine avab taas uksed
Oselini ütlust mööda on praegu, mil räägitakse õpilaste arvu vähenemisest, kooli seis hea. «Sisseastujate hulgaga olen rahul, see on pisut suuremgi kui eelmise aasta samal ajal,» lausus ta.
Järvamaa kutsehariduskeskusse on sisseastumisavalduse esitanud rohkem kui 300 õpilast, kes jagunevad Paides ja Säreveres õpetatavate erialade vahel enam-vähem pooleks.
Oselin avaldas lootust, et vastuvõtu lõpuks saab kutsehariduskeskus juurde 420–450 uut õpilast.
Säreveres õpilaste vastuvõtuga tegelev Ruth Türk ütles, et õppima asujaid on praegu sama palju kui eelmisel aastal.
Eriti rahul oli Türk sellega, et avaldusi on tulnud põllumajandustootmise erialale. «See pole ammu avatud olnud, aga nüüd tahab õppima tulla viis tublit noort,» ütles ta.
Kutsekoolidega samas tempos edeneb uute õppurite vastuvõtt ka Järvamaal kõrgharidust andvates õppeasutustes.
Sisseastujate arv pole esmatähtis
Tartu Ülikooli Türi kolledži direktori kohusetäitja Elle Raudsepa ütlust mööda on sisseastujate hulk olnud igal aastal püsivalt ühesugune ning kolmapäeval oli kõik 20 riigieelarvelist õppekohta täis. Võimalus on õppida veel tasulistel kohtadel ja astuda avatud ülikooli.
Raudsepp lisas, et peab iga-aastastest ülevaadetest, kes kuhu ja kui palju sisse sai, olulisemaks, kui paljud kooli lõpetavad. «Kolledžisse tulevad õppima enamasti erialast huvitatud noored, seetõttu on lõpetajate protsent meil olnud kõrge,» märkis ta.
Esimesest vastuvõtust alates on kolledžisse õppima tuldud üle Eesti, seda nii päeva- kui ka kaugõppesse. «Kohalikud gümnaasiumilõpetajad on alati esindatud olnud, kuid mitte suurearvuliselt – noored soovivad üliõpilaselu elada kodust kaugemal,» selgitas Raudsepp.
Kuigi õpetatav eriala võimaldab hiljem mitmekesist tööd teha ja leida, polekski Raudsepa meelest kohapeal keskkonnateadureid palju vaja.
Mainori kõrgkooli Paide osakonnas vastuvõtuga tegelev infotehnoloogia instituudi direktori abi Riina Soovik ütles, et vastupidi kolledžile on sisseastujaist enamik kohalikud inimesed, kes on juba mõne aasta tööl käinud ja tahavad nüüd end täiendada. «Meile sisseastujate arv läheb iga aastaga mõne inimese jagu suuremaks,» lisas ta.
Praegu on õppima asumas 26 inimest, kuid Soovik loodab, et nende hulk ületab 30 piiri.
Soovikule üllatuslikult pole veel ühtki tahtjat infotehnoloogia erialal. «Pärnus, Tartus ja Tallinnas on sinna igal aastal palju kandideerijaid, kuid Paides on alati vähe, miks, seda ei oska arvata,» lausus ta.