Laul teeb meele rõõmsaks

Ambla laulukoori lauljad Kadri Sööt (vasakult), Kersti Saame ja Ingrid Inno käivad igal kolmapäeval hoolega proovis laule õppimas, sest suvel ootab ees juubelilaulupidu, millest keegi kõrvale ei taha jääda. Foto: Andrus Eesmaa

Neli aastat tagasi, kui eelmisest üldlaulupeost oli möödas vaid paar kuud, otsustasid Ambla tegusad lauluhimulised, et peaks ka koorilauluga tegelema hakkama.

Tuli kokku Ambla laulukoor, mida esimesel aastal asus juhendama Ambla kiriku tollane organist Silvia Pääbo.

Kahjuks pidi Pääbo perepõhjustel Amblast ära kolima ja nii oligi koor pärast esimest lauluaastat juhendajata. Õnneks ulatas abikäe Albu põhikooli muusikaõpetaja Kaja Kraav, kelle eesmärk on koor sel suvel juubelilaulupeole viia. «Ega ma tea isegi, kuidas nõus olin, aga nüüd läheb mul nendega juba neljas hooaeg,» tunnistab ta.

Mehi napib

Ehk muidu polekski Kraav endale seda kohustust võtnud, aga ta teab, et taidlejaid on maakohas raske kokku kutsuda, ja et Ambla laulukoor oli juba olemas, oleks olnud patt jätta tulemata.

Lauljad on Kraavi üle õnnelikud. Ingrid Inno kiidab, et juhendaja on tore ja hea südamega inimene. «Kunagi meie peale häält ei tõsta, on rahulik ja mõistev,» täpsustab ta.

Inno meelest võiks õpetaja mõnikord karmimgi olla, sest vahel visatakse proovis nii palju nalja, et laulmine kipub jutuks kätte minema.

Kraav ütleb oma juhendatavate kohta, et nad on täiesti tavalised peamiselt Ambla valla inimesed. «On õpetajaid, paar pensionäri, müüjaid, sidetöötajaid, autojuhte, õpilasi,» lisab ta.

Nooditundjaid on nende hulgas neli ja laulude selgeks õppimine käib nii nagu lastegagi. «Mina laulan ette ja nemad jätavad meelde,» täpsustab Kraav.

Lauluproovis käib 20 inimest, neist nel? meest. Meestenappus ongi nii koori juhendaja kui naisliikmete kurtmist mööda väikese maakoori kõige suurem mure.

Sageli takistab laulmas käimist kaugel asuv või vahetustega töö ning väsimus. Naised teavad sedagi, et mehi tuleb osata paluda ja ühekordsest kutsumisest jääb sageli väheks.

Koorivanem Tiia Pihlak lisab, et just meest kodust välja saada on eriti raske. «Kui ta esimese korra ära käiks, siis ehk näeks, et nii hull ei olegi,» sõnab ta.

Laulja Tõnu Puusepp ei tea küll öelda, miks mehed laulma tull? ei taha. Ta oletab, et ehk on koorilaulus käia liialt siduv kohustus. «See pole nii, et ah, täna lähen ja homme mitte,» arutleb ta. «Kui oled käima hakanud, pead seal teatud kellaajal ja päeval paigal olema.»

Võib-olla on põhjus ka, et noored mehed leiavad endale põnevamat tegevust. «Istuvad oma puldi taga ja veeretavad seda hiirt mööda paberit, aga laulma tulijaid neist ei ole,» kurdab Puusepp.

Teine mure on laulupeo suhteliselt keerulised laulud. Õnneks on üldjuhid lubanud väikeste kooride meestel laul?a kahehäälselt, muidu on lauludes hargnevusi ka neljale meeshäälele. «Et enamik lauljaid pole muusikainimesed, on päris raske neid laule õpetada,» tunnistab Kraav. «Lood on värsked ja uued ning meloodiad ja rütmid on keerulised, aeglastel maameestel on mõnda kohta päris raske ära laulda.»

Laulmine võtab terve käe

Ka suurema osa elust Ambla piirkonna koorides laulnud Tõnu Puusepale tundub, et kergete killast laulud pole. «Olen juba natuke eakas mees ja minule on laulud üsna tööd nõudvad,» tunnistab ta.

Koorivanem Tiia Pihlaku meelest on laululoojad lauljatele liiga kõrged nõudmised esitanud. «Eks kõik laulud ole algul rasked, aga kui häälerühmad juba klappima saab, pole hullu midagi,» lohutab ta.

Kuigi nii lauljad kui ka juhendaja töötavad eesmärgi nimel pääseda üldlaulupeole, pole Kaja Kraavi ütlust mööda midagi katki, kui selgub, et nad peole ei pääse.

Ta mõistab, et korraldajatel tuleb valik teha, ja saab aru, et ei laulukaar ega Tallinna linn ole kummist, et kõiki soovijaid ära mahutada.

Samas leiab Kraav, et on täiesti võimalik, et Ambla laulukoor vastab nõudmistele ja läheb peole. «Koor on teinud läbi suure arengu, algul tundusid nad väikese ansamblikesena, aga nüüd annavad juba täitsa koori?mõõdu välja,» kiidab ta.

Igal aastal esinevad laulukoori lauljad jõulude ajal kirikus ja valla jõulupeol, vabariigi aastapäeval ja kevadel emadepäeva kontserdil, lähevad Järvamaa laulu- ja tantsupeol. Eelmisel suvel käis koor Õllesummeril ja sel suvel «Märkamisaja» öölaulupeol.

Kahel viimasel suvel olid ambalalased «Vargamäe kuningriigi» etenduse taustakooris osalised.

Lauljad ütlevad, et eelkõige motiveerib neid proovis käima laulurõõm. «Elu on sellevõrra huvitavam, laulmine annab südant soojendava ja mõn?sa tunde,» põhjendab Ingrid Inno.

Tõnu Puusepp ütleb, et talle lihtsalt meeldib koorilaul. «Kui oled sõrme andnud, siis laulmine võtab terve käe,» selgitab ta. «Kooriga on nii, et kui sinna sisse oled sattunud, ei saa enam ära – mitte enne, kui kantakse.»