Uued töökohad või suurem abiraha

Tõnis Kõiv Foto: Mihkel Maripuu

Alustaksin sellest, et julgustavalt mõjuvad äsja töötukassalt tulnud sõnumid: töötuse kasv on peatunud ja hakkas langema.

 Aprilli algusest alates on töötute hulk igal nädalal jõudsalt vähenenud. Registreeritud töötus on vähenenud kuu ajaga 0,6 protsenti: aprilli algul oli see 14,6, 6. mail 14,0 protsenti. Julgustav on ka uute töökohtade pakkumiste hulk: neid on rohkem kui 2767.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni arvates on töötule esmajoones vaja uut töökohta. Hüvitised saavad olla vaid ajutine abi uue töökoha otsingu ajal.
Hüvitiste puhul tuleb alati küsida: kust raha tuleb? Töötukassas pole imeveskit, mis muudkui jahvataks, sealt saab jagada vaid kogutud maksuraha. Selle peavad kinni maksma kõik tööl käivad inimesed, kõik ettevõtted.
Kõrged hüvitised tähendavad kõrgeid makse, kõrged maksud majanduse kidumist, aga majanduse kidumine uusi töötuid, kellele tuleb hakata hüvitist maksma.
Töötukassa reservid tundusid veel mõni aasta tagasi hiiglaslikud. Kõlas arvamusi, et need on lausa ebavajalikult suured.

Üleilmne majanduskriis tõi karmi reaalsuse koju kätte. Selleks et meil oleks võimalik maksta töötuskindlustushüvitisi praeguses suuruses, on töötuskindlustuse maksemäärasid mitmekordseks tõstetud.
Tuletan meelde, et tööandja maksab töötukindlustuseks palgafondilt 1,4 protsenti ja töötaja 2,8 protsenti. Aastatel 2006–2008 olid samad protsendid kordades väiksemad, vastavalt 0,3 ja 0,6.

Töötukassa arengukavas on seatud eesmärk tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive. Ka selle eesmärgi täitmist rahastatakse töötuskindlustuse maksetest. Just uute töökohtade loomine vähendab survet töötukassale. Seega on just uued töökohad, aga mitte suuremad hüvitised meie peaeesmärk.

Majanduskriisist ei aita meid välja mitte suurem kulutamine, vaid kohandumine uute oludega, struktuursed reformid, majanduse restruktureerimine ning sellega kaasnev uute töökohtade loomine. Sellega käib loomulikult käsikäes töötukassa jätkusuutlikkus, et ühelgi töötul ei tekiks kahtlusekübetki, kas kassas ikka jätkub raha tema koolituse ja ümberõppe eest tasumiseks, tema eest palgatoetuse maksmiseks, talle õppestipendiumi tasumiseks ja lõpuks ka talle hüvitise maksmiseks, mis on ajutine ja kestab seni, kuni uueks ametiks vajalikud oskused omandatakse.

Reformierakond toetab pikaajalisi lahendusi ja tegutseb iga päev selle nimel, et kõigil Eesti inimestel oleks tööd.
Riik on valinud õigesti tegevused, millega töötutel on aidatud osaleda koolitustel, käia tööpraktikal, saada tööle palgatoetusega või alustada oma ettevõttega. Praeguseks on riigi abiga saanud tööd üle 5500 inimese.

Me toetame ja langetame otsuseid, mis viivad uute töökohtade tekkeni. Soovime Eestit, kus igal inimesel on töökoht ning inimene arendab oma oskusi kogu elu tööturu muutuvate vajadustega kaasas käies, mitte Eestit, kus loodetakse võimalikult suurt töötuhüvitist saada.

Tõnis Kõiv

riigikogu liige, Reformierakond