Elu tsikliklubis ehk nahktagides mehed, bensiinihais ja võimsad mootorid

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Nad on lühikese jutuga mehed, kannavad musta värvi nahkseid tagisid ning on oma klubi värvide ja embleemide üle uhked. Te tunnete neid kahe ratta ja mootoripõrina kaudu – nad on kümnendat sünnipäeva tähistava motoklubi Alempois MC liikmed.

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Sissejuhatus kõlab kui pilguheit seadusega pahuksisse sattunud mootorratturite gängi, teate ju küll kurikuulsaid Bandiite (Bandidos) või Põrguingleid (Hell´s Angels), kuid siinkohal ei maksa end hirmutada lasta. Alempoisi kuuluvad tegelased on ühine sõpruskond, mehed meie endi seast kõige eriilmelisemate elualade, vanuste, rataste ning tsiklisõidustaažidega. Neid paeluvad tehnika ja vabadustunne, mida mootorratastega sõitmine annab. Klubil on oma mitteformaalne eetikakoodeks, liikmeks saab üldjuhul alles pärast kaheaastast katseperioodi. On aumeeste kokkulepe, et klubile varju heita on tabu.

Maailma kurikuulsatel, organiseeritud kuritegevusega seotud motoklubidel on Eestis oma haruklubid olemas. Kas ka teil tuleb kellegi seadusekartlike tegude pärast selgitustööd teha, et kõik tsiklimehed pole kriminaalid?

Martin Kruus: Motoringkondadesse kuuluvad inimesed teavad, et Eesti klubid ei tegele kriminaalsete asjadega.  Teatud halba mainet see meile kõigile siiski heidab, kuid otseselt näkku midagi ütlema pole keegi veel tulnud. Pigem on paraadidel ja ühissõitudel nii, et tee ääres lehvitavad noorte kõrval ka kaheksakümneaastased vana­mammid. Üldine suhtumine on ikka positiivne.

Samamoodi on ka teatud automarkide, näiteks BMWde mainega. Seostub see mark paljudele ju vaid rullnokkadega.

Milline võiks Järvamaal teie klubi maine olla?

Martin Kruus: Loodan, et meid teatakse ja seda vaid heas mõttes.

Aivo Rõõmussaar: Tsiklimehed pole huligaanid. Vahet pole, kas inimene kannab klubi värve või mitte, eeskujulik liikleja peaks ta olema igal juhul. Pole kuulnud, et kellelgi oleks politseiga negatiivseid kokkupuuteid olnud.

Kui kerge on Alempoisi motoklubiga liituda?

Martin Kruus: Meil on liikmekandidaatidele kehtestatud kaheaastane katseaeg. Selle aja jooksul oleks mõistlik üritustel-sõitudel kaasas käia. Klubitegevus pole kellelegi sunduslik. Peab olema vastastikune meeldimine – meie uuele tulijale ja uus tulija meile.

Kui inimene on meile juba aastaid teada, võime muidugi sellest kaheaastasest perioodist loobuda.

Palju on teie liikmeskond aastatega muutunud?

Martin Kruus: Praegu on meil 23 liiget ja kaks liikmekandidaati. Vaatamata asjaolule, et me ei kogu «surnud hingi», pole me liikmete arvult Eesti klubide seas väikeklubide arvestuses.

Toivo Noodla: Alguses oli meid rohkem, 35, ületulijaid oli ka näiteks Koeru motoklubist. Paljud algsed liikmed on praeguseks klubist lahkunud, seetõttu on üldarv vähenenud.

Aivo Rõõmussaar: Klubiliikmeid on tegelikult üle Järvamaa. Lisaks Koerule ka näiteks Järva-Jaanist.

Kõik teie liikmed on mehed. Kas naistel polegi luba liituda?

Aivo Rõõmussaar: Algusaastatel kuulus meie ridadesse ka üks naine, aga too kolis Iirimaale ja sinna see asi jäi.  Mingit sisekorrapunkti, mis keelaks naiste liitumise, klubil pole.

Kuivõrd perekondlikud on teie väljasõidud ja tegemised või on see siiski vaid puhtalt meeste maailm?

Martin Kruus: Ühised väljasõidud, olgu selleks kasvõi kuhugi kaugemale kohvitama minek, saavad üldjuhul teoks ikka nii, et tagumisel istmel on kaasad kaasas. Samamoodi võetakse ettevõtmistele kaasa ka lapsed. Nii minul kui ka Tarmol (Tarmo Koitla) on klubis ka isad. Mootorrattasõidu huvi käib ikka perekondlikku liini pidi.

Toivo Noodla: Suuremate pidude korraldamisel (klubi sünnipäev nt) on naised meil võimalusel alati abis. Nad on ametis piletimüüjatena ja aitavad muulgi moel.

Tänapäeva autosid, nagu me kõik teame, remonditakse arvutitega, aga kuidas on lood tänapäeva tsiklitega? Ehk on remondijutt vaid põhjus meestega garaaži põgeneda?

Aivo Rõõmussaar: Tsiklid lagunesid vanasti ja lagunevad ka tänapäeval. Tänagi (neljapäeva hommik) läks rattal siduritross katki. Käte õliseks tegemisest ei pääse.

Kui just ühissõitudeks ei lähe, siis kus saavad klubiliikmed muul ajal kokku?

Martin Kruus: Varasemalt käisime koos mõne klubiliikme, näiteks Toivo (Toivo Noodla) garaažis, kuid sellest aastast on klubil Türil Vabriku tänaval olemas eraldi hoone.

Aivo Rõõmussaar: Tulevase klubihoone koristamiseks läksid nii mõnedki nädalavahetused ja tööd said tehtud ühiste talgute korras.

Martin Kruus: Jah, sisuliselt peame pihta hakkama nullist. Plats ja suur maja on olemas, kuid töid ja tegemisi tuleb seal palju.

Toivo Noodla: Tegelikult käiakse minu juures endiselt. Mul on kahe boksiga garaaž ja tehnilised mured saavad seal ikka murtud.

Välismaa motofilmidest on nähtud, et klubihoones on lisaks garaažile kohustuslik ka baarinurk. Kas nii võiks olla ka teil?

Martin Kruus: Klubihoones võiks olla kõik vajalik, sealhulgas ka puhke- ja baarinurk. Järgmise kümne aasta plaanis on kindlasti hoone valmis saada.

Aivo Rõõmussaar: Tulevases klubihoones peaksid meil olema kõik võimalused klubiürituste läbiviimiseks ja külaliste võõrustamiseks.

Eestit on tabanud mootorrataste ja mootorratturite uputus. Palju mõjutab see motoklubindust?

Martin Kruus: See, et mootorrattureid on palju, klubindust suurt ei mõjuta. Suuri motoklubisid meil Eestis pole. Paljud ratturid on n-ö pühapäevasõitjad, kes käivad näiteks vaid hooaega avamas, pidu ja paraadi nautimas, kuid mujale suurt ei satu. On ka igapäevaseid sõitjad, kellele mootorratas ongi liiklusvahend tööle ja koju jõudmiseks. Seltskond on kirju. Mina näiteks olen juuni keskpaigast tsikliga maha sõitnud ligi 11 000 kilomeetrit Eesti ja Läti teid. Ma motohooajal autoga suurt ei liiklegi.

Seltskond on kirju, kuid kas liikluses üksteist hoitakse? Kas liikluses kehtib mootorratturitele oma käitumiskoodeks?

Martin Kruus: Tavapärane on mootorratturite omavaheline käetervitus, seda olenemata sellest, kes ja millega vastu sõidab.

Mootorratturid ja autojuhid on aga igavesel vaenujalal...

Aivo Rõõmussaar: Nii ei saa päris öelda. Juhte on igasuguseid, negatiivsemad kogemused on nendega, kes isegi motoparaadile üritavad sõiduautodega vahele trügida.  

Martin Kruus: Pole vahet, kas olla auto- või tsikliroolis, kaasliikleja ja liiklusrütmiga tuleb kõigil arvestada.  Kahjuks on endiselt juhte, kellele tsiklimees on nähtamatu. Seda ettevaatlikum tuleb endal olla.

Eeldan, et olete kõik ka autojuhid. B-kategooria juhiluba oli ikka enne A-kategooriat?

Kõik: Vastupidi, mootorrattajuhiload olid ikka enne! (Toivo Noodlal näiteks juba 1970. aastast – toim)

Alempois MC tähistab järgmisel nädalal kümnendat sünnipäeva, mida klubi on nende aastate jooksul  korda saatnud?

Martin Kruus: Klubil polnud algselt suuri eesmärke või soovi midagi konkreetset korda saata. Meid, tulevasi klubilisi, ühendas ühine tutvus- ja sõpruskond, kes soovis koos mootorratastega sõita.

Läinud on nii, et lisaks ühissõitmistele oleme igal aastal korraldanud ka muid ettevõtmisi, olgu lastekodulaste sõidutamine, sünnipäeva(de) läbiviimine või koos kaitseliitlastega võidutule saatmine.

Ütlete, et teie õhtune sünnipäevapidu on avatud kõigile huvilistele. Kas tsiklirahva pidude juures on miskit, millega tulijad peaksid kindlasti arvestama? Kaklusi tasuks karta?

Martin Kruus: Vahet pole, kus motoüritusel käia, inimesed on igal pool avatud ja sõbralikud. Kes kaklusi ja jamasid näha soovib, peaks pigem suvalisel nädalavahetusel Paidesse või Türile mõnda baari minema.

Ootate enda sünnipäevapeole ka teisi motoklubisid. Kui aktiivsed olete ise ühissõite korraldama ja väljas käima?

Aivo Rõõmussaar: Üritame teha nii, et teiste klubide ettevõtmistel oleks meist keegi ikka väljas.

Martin Kruus: Klubi ühissõitudega on asi lihtsam. Konkreetset käsku me kellelegi ei anna, pigem saadame sõnumi laiali ning tulevad need, kes saavad. Tavaliselt nii kümmekond ratturit ikka.

Toivo Noodla: Eks aastate jooksul on käidud mitmetes uutes kohtades ja nüüdseks on algne tuhin pisut vaibunud.

Motohooaeg kestab üldiselt kevadest sügiseni. Eelmine aasta, mil talve polnud, olid asjad vist teistmoodi?

Aivo Rõõmussaar: Hooaja lõpetamisel on klubil tavaks ühiselt maha istuda. Eelmine motohooaeg lõppes näiteks selle aasta veebruaris, sest president Martin oli töö tõttu eemal ja otsustasime ta ära oodata.

Toivo Noodla: Nali naljaks, aga kui ilm kannatab, siis sõidetakse ka jõulude ajal, punased riided selga ja tsikliga kuuse alla!

TUVASTA ALEMPOISI KLUBILIIGE

Ühissõitudel (osad mehed ka oma igapäevatöö juures) kannavad tsikliklubisse kuuluvad mehed oma klubi värve. See tähendab, et seljas võib olla nimesildi, klubilise positsiooni, klubi nime ja suure selja peal asuva logoga musta värvi, rohke metalliga ülekuhjatud nahktagi. Kui tagi pole, tasub klubi nime ja logo otsida ka musta värvi pusalt või T-särgilt.

Motoklubi propageerib ohutut liiklemist

Motoklubi Alempois peab tuleval nädalavahetusel klubi kümnendat sünnipäeva.

Nagu ikka, pakutakse sünnipäevanädalavahetusel Kihlis asuvas motokeskuses tantsu ja tralli ning bändide esinemist. Linnarahva rõõmuks tulevad laupäeval aga Türi kultuurikeskuse parklasse kokku nii sünnipäevalised kui ka nende kaherattaliste raudruunadega sõbrad teistest motoklubidest (kogunemine kl 12–13). Enne motoparaadi (kl 14st, täpne marsruut veel kokku leppimata) astuvad parklas üles kaks trikimootorratturit motoetendusega (kl 13st), kusjuures etendusse on abilistena kaasatud ka neiud. Selline sõuelement on sünnipäevanädalavahetusel kavas kolmandat korda.

Asjaosalised loodavad, et õhtusele motopeole, mis on avatud kõigile huvilistele, jõuab umbes 300 inimest ja paraadist osavõtjaid on vähemalt 200 ringis.

Sel aastal on peole käima pandud eraldi buss (teave telefonil 529 2381). Buss teeb peopaika reise õhtusel ajal igal täistunnil ning korjab peale kõik huvilised Paidest ja Türilt. Öösel toob buss peolised ka tagasi.

MOTOKLUBI ALEMPOIS

Liikmeid: 23

Loodud: 2005. aastal

Klubihoone: valmimisel Türil Vabriku tänava

Sünnipäev: 14.–16. august 2015

Martin Kruus (35)

Positsioon klubis: klubi president

Mootorratas: Honda Valkyrie

Igapäevaamet: laevakapten

Hüüdnimi: Martin

Aivo Rõõmussaar (50)

Positsioon klubis: klubi asepresident

Mootorratas: omavalmistatud (meistriks Toivo Noodla)

Igapäevaamet: bussijuht

Hüüdnimi: Nässu

Toivo Noodla (62)

Positsioon klubis: klubi liige

Mootorratas: MZ ETS 250G

Igapäevaamet: lukksepp

Hüüdnimi: Toits

Tarmo Koitla (35)

Positsioon klubis: klubi liige

Mootorratas: Suzuki GSF 1200

Igapäevaamet: geoinfosüsteemide spetsialist

Hüüdnimi: Väike Koitla

Mati Mõttus (50)

Positsioon klubis: klubiliige

Mootorratas: Honda Dominator NX650

Igapäevaamet: autovaruosade müüja

Hüüdnimi: Mati

    Tagasi üles