Loodan väga, et antud juhul ei piirdu kogu juhtum vaid «ebalojaalse» Jaan Arvola pea maharaiumisega, vaid linna majandusseisule antakse selge ja usaldusväärne hinnang.
Paide rahaasjadesse tuleb tuua selgus
6. november 2010, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Alt
Paide linnavolikogu liige, Reformierakond
Selle aasta veebruaris esitati volikogus linnavalitsusele arupärimine linna võlgnevuste kohta tarnijatele. Paide linnavalitsuse 2009. aasta novembri bilansis oli real «võlad tarnijatele» summa 18 145 401 krooni (rahandusministeeriumi andmetel).
Linnavalitsus vastas arupärimisele stiilis, mille võib kokku võtta lühidalt: kõik on korras, võlgnevusi ei ole.
Täpset rahaseisu ei avalda keegi
Muidugi oli seda tore kuulda, aga kas see oli ka usutav. Raamatupidamisega saab teha imet ja linnapea vastusele vaatamata ei taha jutud (linna asutuste ja ka sihtasutuste võlgadest) linna pealt kuhugi kaduda.
Nüüd on siis justkui lõhkenud uus pomm: Paide spordi- ja tervisekeskusel ei ole raha! Linnavalitsus ei täida sihtasutuse ees oma rahakohustusi.
Aga kas see ongi nii suur uudis? Tuletame meelde osagi linnaeelarve kärpeid, huviringide sulgemisi koolides, linnajuhtide eelmise aasta lõpu kirja asutustele manitsusega kokku hoida ja käsuga kõik kulutused linnavalitsusega eelnevalt kooskõlastada.
Lisaks linna pimendamine, mis linna juhtide väitel olevat justkui tehniline rike, linna töötajate palkade (vabandust, tööaja) kärpimine. Näiteid võib tuua palju.
Pigem võiks ikkagi küsida, mis siis selle eelarvega sünnib. Kas keegi omab täit ülevaadet? Või on töötajad linnavalitsusest nii ära koondatud ja laiali puistatud, et enam ei saa keegi tervikut näha peale linna püha kolmainsuse – linnapeade kolmiku.
Sellisel juhul on Paide küll suures ohus. Juba pikka aega on näha, kuidas piiratakse asutuste otsustus- ja vastutusvõimet, astutakse üle hoolekogudest, otsitakse lojaalseid töötajaid ja proovitakse ebaloojalsetest erinevatel ettekäänetel lahti saada.
Ebalojaalseks osutud Paides väga lihtsalt. Tasub vaid ebasobival teemal suu avada, kui oledki mustas nimekirjas. Ebasobiv teema on kõik see, mis toob esile mingeid puudusi linnas ja selle juhtimises. Loomulikult on ebasobiv rääkida, et linn on oma sihtasutusele võlgu. Ilmselt on probleem siiski suur, miks muidu Paide spordi- ja tervisekeskuse juhatuse liige Jaan Arvola teema sel kujul ja nii põhjalikult tõstatas.
Kindlasti vajavad nii linna esindava nõukogu esimehe kui ka sihtasutuse juhatuse liikme väited kontrolli. Samas, kui usaldusväärne on linna andmestik, kui eelarve tegelikust seisust omab ülevaadet vaid linnavalitsuse juhtkolmik ja sihtasutusel polegi oma raamatupidajat, vaid ta tellib raamatupidamist linnavalitsuselt.
Igatahes vajab asi põhjalikku uurimist ja ehk tuleb volikogulgi moodustada ajutine komisjon, et selgitada tõde.
Antud valguses tuleks kindlasti uurida ka SA Paide Haldus majandusseisu, sest see sihtasutus tegeleb enamiku linna asutuste majandamisega.
Seni on dialoogi kehv algatus olnud abilinnapea Kaido Ivaski süüdistus Jaan Arvolale inkassonõuete suhtes valetamise kohta.
Kas siit võib teha järelduse, et nõukogu esimees eksib veel mõningates asjades? Kindlasti on häbiks kohene tungimine juhatuse liikme isiklikku rahakotti. Tööd ja vastutust tal ju jagub: spordihall, linnavõimla, ujula, staadionid, jalgpalliväljak, spordiplatsid, linna spordiürituste koordineerimine.
Majad töötavad, spordiväljakud on hooldatud, inimesed teevad oma igapäevatööd.
Abilinnapea vastutus jääb ebaselgeks
Muidugi on alati kindel tormata palga teemal ründama. Samas polegi 24 000 brutopalk ei teab mis üle mõistuse juhipalk ja kui oma isikliku autoga sihtasutuse tööd teha, võiks ju sellegi kulu katta.
Või teeb nõukogu esimees ettepaneku osta sihtasutusele auto? Vaevalt, et juhatuse liige endale ise palka määrab. Ilmselt on juhatuse liikme palgagi koos autohüvitisega kinnitanud seesama nõukogu?!
Kerkib üles ka küsimus, mis siis ikkagi on lahti meie abilinnapea juhitavate nõukogude ja projektidega.
Ajakeskuse avamine kukkus kolinal läbi ja Vallitorn ei saa kuidagi valmis, spordi- ja tervisekeskusel on raharaskused. Kas ongi kõik «teised» süüdi või on oma osa ka abilinnapeal ja linna juhtimisega tekitatud ebanormaalse olukorraga linnas?
Milleks meile need kallid ja uhked keskused, kui neis töötavatele inimestele pole normaalset palka maksta ja keskuste ülalpidamiskulusid katta?
Ilmselgelt pole võimu tsentraliseerimine, järjepidev ühendamine («kolhooside» loomine), ja «lojaalse» personali «koolitamine» toonud linnale kasu, pigem hulk kahju.
Loodan väga, et antud juhul ei piirdu kogu juhtum vaid «ebalojaalse» Jaan Arvola pea maharaiumisega, vaid linna majandusseisule tervikuna antakse selge ja usaldusväärne hinnang.