Sel talvel on juhtunud juba esimesed veeõnnetused
Ennetaja: Jääohutusse peab suhtuma täie tõsidusega!

FOTO: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Aastavahetuse järel kohale jõudnud krõbe külm annab rohelise tule arvukatele talverõõmudele, sealhulgas paljude suurte ja väikeste lõbusale lustile – uisutamisele.

Lääne päästekeskuse ennetaja Merilin Mihkeles ütles, et uisutamiseks lähevad käiku kõik veekogud, millel on veidikenegi jääkirmet,  pisikestest tiikidest rannikumereni. «Jääle mineku uljust jätkub ka neil, kes uisutamisest ei hooli ning sinna kalastama või liiklemisteed otsima lähevad. Küll kiputakse unustama, et külmakraadidele ja jääkatte paksusele vaatamata on veekogule minek alati ohtlik,» lausus ta.

Mihkelese selgitusel tuleb jääle minek kõne alla alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Ka sellisel puhul peab suhtuma jääohutusse täie tõsidusega ja olema ettevaatlik. "Jää tugevusest olenemata on eluliselt tähtis pöörata tähelepanu ka muule peale sentimeetrite. Kindlasti tuleb jälgida, et jää oleks ilma pragude ja lõhedeta ning pinnalt sile. Lisaks sellele tasub meeles pidada, et jää kandevõime on veekogu piires erinev, olles eriti ohtlik vooluveekogudes, sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades,"  lausus ta.

Mihkeles lisas, et juba on aset leidnud mitu õnnelikku veeõnnetust, mida olnuks esmaseid ohutusnõudeid järgides võimalik vältida. Jaanuari esimesel päeval oli Võrtsjärvel juhus, kus umbes 200 meetri kaugusel kaldast olid kaks inimest läbi jää vajunud. Appikarjeid kuulnud uisutajad aitasid kannatanud veest välja.

5. jaanuaril läks Pärnus mees jalgrattaga merele ja vajus seal läbi jää. Temal vedas, sest läheduses olnud kalamehed reageerisid kiirelt ja tõmbasid mehe välja. Päästjatel jäi päästa vaid jalgratas. Jalutuskäigul Jaansoni rajal või mõne muu veekogu ääres on tavaline nähe kalamehed ja uisutavad lapsed.

"Igaühe võimuses on sellised veeõnnetused ära hoida. Jääle minnes tuleb tingimata veenduda selle kandevõimes ja ohutuses, arvestades võimalusega, et jää paksus on piirkonniti erinev," lausus Mihkeles. "Samamoodi on igaühe kätes selgitada jääle mineku ohtlikkust lastele, kes  nagu lemmikloomadki ei taju sellega kaasnevaid riske.

Lääne päästekeskuse päästjad on koostöös kohalike omavalitsustega rajanud suurte ja väikeste rõõmuks juba nii mõnegi uisuväljad. "Soovitame vanematel ja õpetajatel oma lapsed ning õpilased suunata ohututele liuväljadele maismaal, mitte veekogudel," ütles Mihkeles. "Uisuväljaku loomise soovist andke julgelt teada kohalikule päästekomandole, kes tuleb rõõmuga appi liuvälju rajama."

 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles