Konkurss paneb mõtlema lõppeva aasta tegude üle

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Täna kuulutame välja kaheksanda Järvamaa aasta teo konkursi, kuhu on aega kandidaate esitada järgmise kahe nädala jooksul ehk siis 22. detsembrini.
Tavapäraselt korraldavad konkurssi maakonnaleht Järva Teataja ja Järvamaa omavalitsuste liit (JOL).

Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann hindas peagi lõppevat aastat huvitavaks, nii et teokandidaate peaks jaguma. «On ettevõtmisi, milliseid leiab nominentide seast igal aastal,» lausus ta. «Eelmisel aastal valmis näiteks Paide noortekeskus, tänavu oma maja Türi noortele. Eelmisel aastal tunnustasime Koigi renoveeritud mõisakooli, tänavu sai viimase lihvi Laupa mõisakool.»


Tegelmann lisas, et samas on olnud ainulaadseid ettevõtmisi, nagu Pärdi pidunädalad, mille kontsertidest sai osa sadu muidu klassikalise muusika kaugeid järvalasi.
Või tegid aasta teo kolm meest, kes Põhjaka–palavikku nakatudes avasid mõisas toidukoha, mis on nüüd kuulus üle Eesti.


Tegelmanni meelest vääriks tunnustust seegi, et kui muidu kerkivad uued marketid ja kaubahallid linnadesse, siis tänavu avas Järvamaal uksed esimene selle vabariigi ajal ehitatud maapood – Järva-Jaani Grossi pood.
Miks mitte tunnustada meest, kelle õige käitumise tõttu leiti Järvamaalt Öötla külast 16. sajandist pärit hõbeaare. «Tunnustada tasuks ka inimesi, kelle ettevõtlikkusel saab Järvamaa hiilata Eesti esimese taastatud ja tuule jõul töötava Hollandi tuulikuga. Selle avamine jäi, tõsi küll, eelmise aasta lõppu, kuid esimene tuuline tööaasta lõpeb nüüd,» lausus ta.


JOLi juht Toomas Ponkin kirjutaks tunnustamist väärivate ettevõtmiste sekka Järvamaa laulu- ja tantsupeo «Oma lugu».
Peo eripära oli, et paljud laulud ja tantsud valmisid meie oma järvalastest autoritel just selleks peoks. «Tore tegu, naabritel pole midagi sellist vastu panna,» ütles ta.
Nagu ikka, võivad aasta teo tiitlile kandideerida sündmused, paigad, asjad, raamatud, taiesed, sportlikud saavutused, tänavu valminud ehitised, korrastatud kohad, olulised kultuurisündmused, mis said alguse tänavu või tekitasid suuremat kõlapinda kui eelmisel aastal.


Tiitli vääriline võib olla ka ärimees, kes praeguses masust toibuvas majandusolukorras lõi juurde töökohti, mõni hea idee või tegu, mis päästis kellegi elu.
Kandidaate võivad esitada omavalitsused ja lehes ilmunud kupongi abil ka kõik järvalased. Tuleb vaid pista täidetud kupong Järva Teataja postkasti või saata aadressile: Väike-Aia 5, 72711 Paide.


Aasta teost võib teada anda ka meilitsi: arnika.tegelmann@jt.ee või jol@jarvamv.ee või Facebookis Järva Teataja kodulehel kuni 22. detsembrini. «Pärast pühi, 28. detsembri lehes paneme tosina tublimat tegu rahvahääletusele,» ütles Tegelmann.
Igatahes Tartus tegutsev Järvamaalt pärit tekstiilikunstnik Mari Vaaderpall on juba selle aasta auhinnagobelääni lõpetamas. Vaiba annavad Järva Teataja ja JOL võitjale pidulikult kätte 21. jaanuaril Paide spordihallis. (JT)

TEAVE
2003. aastal hindasid järvalased aasta teoks Imavere kõrtsi ehituse, 2004. aastal Türi staadioni valmimise, 2005. aastal võidupäeva paraadi Paides, 2006. aastal Eesti tõe ja õiguse aasta üritused Albu vallas, 2007. aastal Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse külastuskeskuse valmimise, 2008. aastal segakoori Suisapäisa teguderohke aasta ja aastal 2009 Paide spordihalli valmimise.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles