Pildid: Järvamaa põllumehel valmis 280-kohaline loomalaut (2)

Silvi Lukjanov
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sel ajal kui põllumehed korraldasid Tallinnas Toompeal aktsiooni «(M)ärkamine!», valmistus Paide valla Sargvere põllumajandusühistu juht uue, 280 kohaga loomalauda avamiseks.

Sargvere PÜ juht Toomas Uusmaa ütles, et võib-olla on natuke vale aeg ja uue lauda avamine paistab halvasti välja, kuid tal on selleks omad põhjused. «Järvamaa põllumeeste liidus otsustasime Toompeal toimuvat aktsiooni seekord mitte toetada. Tundub teine rohkem tsirkusena, sest liiga pikk vahe jäi eelmisest, traktoritega korraldatud aktsioonist,» lausus ta. «Kui oli näha, et lubadusi ei täideta, tulnuks kohe uuesti reageerida. Praeguse tulemus jääb küsitavaks.»

Nii otsustas 25 aastat ettevõtet juhtinud Uusmaa ajada parem oma asja ja avada teisegi lauda 13. septembril, nagu on avatud esimene uus lehmalaut 13. septembril 2013. aastal.

Kui esimese lauda ehitas ettevõte oma raha eest, siis teine valmis häda sunnil ning PRIA antud 450 000 euro ja panga poolemiljonilise laenu toel. «Sügiseks pidi mul erivajadustega loomalaut 110 kinnislehmale ja 170 vasikale valmis saama, sest vasikate mittenõuetekohase pidamise eest olin saanud juba ettekirjutusi,» tunnistas ta.

Tähtajaks valminud laut on selline, nagu Uusmaa soovis. «Olen rahul, et vana lüpsilauda asemele ehitatud uuel laudal jäid alles vanade aegade mälestuseks paekiviseinad. Teisipäeval lõikame lindi läbi ja kolmapäevast hakkame vasikaid lauta tooma. Edaspidi ka karjamaal olevaid kinniseid lehmi,» ütles ta.

Uues laudas on vasikaid rohkem ja nad hakkavad elama nagu peab, näiteks varasema käsitsijootmise asemel joovad nüüd automaadist. «Töötajaid juurde võtma ei pea, ja ega neid oleks võttagi, kuid olemasolevatel läheb elu kergemaks,» lisas ta.

Uusmaa valik on loomakasvatus, ta ei usu teraviljakasvatusse. Nii kasvatab ta aastaid lehmade kõrval üles ka kõik vasikad. Pullid müüb lihaks ja lehmvasikad on seni ära kulunud oma karja uuenduseks. «Nüüd saan loomadele paremad pidamistingimused, suurendada piimakarja saja looma jagu ehk 600 lehmani ja vaatame, mis tulevik toob, kuid mõttes on hakata uuendama ka kahe lauda kõrvale jäävat kolmandat lauta. Nuumpullidele näiteks, sest ega kaks 13. septembrit ei saa ju kolmandata jääda,» selgitas ta.

Teravilja tasub Uusmaa meelest kasvatada üksnes loomasöödaks ja müüa hea saagi korral ülejääki. Kliima lihtsalt ei soosi rohkemat. «Kui kaks aastat sai vilja hästi kätte, siis tänavu on saagi põllult kättesaamine üks rist ja viletsus ning kui kulukaks läheb veel selle niiske tera kuivatus. Tulevikku näen ainult loomakasvatuses, kui ei tule välja, siis tuleb lihtsalt ära lõpetada,» arutles ta.

Erivajadustega loomalauda kõrval, mis mahutab 110 kinnislehma ja 170 vasikat, valmis Sargvere PÜ Pala laudakompleksi juurde kaks siloauku, silohoidla ja söödavarjualune ning uuendatud on ka sõnnikuhoidlat. «Kui mingit katastroofi ei juhtu, peaks viie aasta peale võetud laenu tagasimaksed saama makstud, kuid Eestis ei tea põllumees ju midagi ette. Nüüd, kus laudad ka korda tehtud, peaks mul kergem neid olema müüagi,» lausus ta.

Igatahes praegu pole Uusmaal veel müügimõtteid, sest märgata on piimahinna tõusu. «Kui Eestis tõusis piimahind 200 eurolt 230 eurole tonnist, siis Leedus lausa 190 eurolt 260 eurole. See annab ju lootust, et asi hakkab viimaks liikuma,» ütles ta.

Üksnes ühistulise piimakombinaadi ehitusest Eestisse ei saa Uusmaa aru, sest piiri taga on ju kombinaadid ja 200-300kilomeetrine vedu pole tänapäeval mingi takistus.

Kombinaadid on seal võimsad ja suudavad piima töödelda. «Pole olnud probleemi, kuhu piima viia, vaid kus seda turustada, sellepärast on kannataja põllumees. Kui Eesti riik oleks tahtnud piima pealt rohkem teenida, oleks ta pidanud selle piimakombinaadi ammu ise valmis ehitama,» arutles ta. «Praegune põllumeeste nöökimine toetuste äravõtmisega on teinud meist teiste riikide põllumeeste silmis naerualused.»

Tagasi üles