Hoiatuslasud on lõppenud

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Grünthal
Kalle Grünthal Foto: Internet

Kalle Grünthal

EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna juhatuse liige

Minu artiklile „S...hais peab Paidest kaduma“, reageeris sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Paide linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees ja AS Paide Vesi töötaja Margus Nurmik vastukirjaga, milles asus seisukohale, et ainuke, mis Kalle Grünthali artiklis tõele vastab, on see, et Paides kasutatakse aunkompostimist.
Pean tunnistama, et Margus Nurmiku artiklis kirjutatu vastab tõesti osaliselt tõele. Olen alati püüdnud järgida põhimõtet, et kui oponendi seisukohad on argumenteeritud, aktsepteerin neid ning ei hakka mõttetut jura vastu ajama. Nõustun sellega, et Paide reoveepuhastis ei ole kunagi kompostitud bioloogiliselt lagunevaid majapidamisjäätmeid ning pargi- ja aiajäätmeid, välja arvatud kogutud puulehed. Samuti ka sellega, et reoveepuhastis ei kompostita käimlajäätmeid vaid ainult reovee puhastusel tekkivat jääkmuda. Minu siiras vabandus ebaõige informatsiooni avaldamise eest. Püüan edaspidi olla põhjalikum ja täpsem.
Aga kahjuks sellega minu vabandused ka piirduvad.
Oma artikli juhatab Margus Nurmik sisse mõttekäiguga, et poliitikutel on faktid tähtsusetud ja neil on õigus nii öelda puusalt tulistada. Oma 27 aastase jahimehe karjääri käigus olen tõesti paaril korral tulistanud nn puusalt ja seda selleks, et hoiatada väikekiskjat, rebast, et taluõue kanakarja juurde tal asja ei ole. Sisuliselt oli tegemist hoiatuslasuga, soovimata rebast tappa. Minu artikkel „S...peab Paidest kaduma“ kandis just sedasama eesmärki.
Aga tulles vastu Margus Nurmiku soovile, võin teha ka sihitud lasu.
Ümber lükkamatu on Margus Nurmiku poolt väljendatu, et minu artiklis vastab tõele vaid üks fakt - Paides kasutatakse aunkompostimist, kõik muu on vale. Lähtudes eelmärgitust teen kiire analüüsi ning ootan Margus Nurmikult ka avalikku vastust minu küsimustele. 
Alustan artikli lõpuosast, kus ta ladina keelse lühendiga post scriptum, viitab sellele, et Paide jäätmejaam on kasutamiseks Paide linna ja valla ning Väätsa valla elanikele, aga mitte Viljandis elavatele isikutele. Lähtudes grammatilisest tõlgendamisest, annab Margus Nurmik vihje, et minule saadetud kiri, mille põhjal kirjutasin artikli, on väljamõeldis, sest Viljandi elanikul ei ole ju tehniliselt võimalik jäätmejaama teenust kasutada sissekirjutuse puudumise tõttu.
Ainuke häda selles teoorias on see, et Viljandi elanik ei kasutanud mitte jäätmejaama teenust vaid  viis Kuusakoski AS-i vanametalli. Paide jäätmejaamaga seob Kuusakoskit vaid ühine territoorium. Teatavasti võib vanametalli sinna viia igaüks, sõltumata elukohast. Mälu värskendamiseks väljavõtted mulle saadetud kirjast: „Käisin täna Paide Kuusakoskisse jäätmeid viimas....... Mis aga õudsalt häiris, oli Kuusakoski kõrvale ladustatud reovee jäätmetest leviv hais“ jne.
Täiesti arusaamatuks jääb, millisest kirjanduslikust teosest lähtuvalt, on Margus Nurmik samastanud Paide jäätmejaama ja Kuusakoski.
Saab teha vaid kaks järeldust, kas vaatamata Tallinna Tehnikaülikoolis omandatud teadmistele, on Margus Nurmikul ikkagi veel raskusi tekstist arusaamisega, või on eeskujuks võetud sotside liidri Jevgeni Ossinovski uskumatud mõttelennud kirjutiste tõlgendamisel.
Küsimus: Millist seost omab vastukirja lõpuosas toodud viimane lause: „Paide jäätmejaam on kasutamiseks Paide linna ja valla ning Väätsa valla elanikele, aga mitte Viljandis elavatele isikutele“ Teie poolt avaldatud artikliga kogumis?
Oma vastukirjas ütleb Margus Nurmik kategoorilises vormis selgelt välja, et olukord ei muutu. Jäätmejaamas tuleb leppida reoveepuhasti mõjudega, sealhulgas kolmel või neljal suvekuul aastas kompostimisväljakult tuleva ebameeldiva lõhnaga. Tuleb välja, et minu poolt kirjutatud artikkel on vale seetõttu, et mina rumala inimesena hindan antud õhureostust s...haisuna, aga Margus Nurmik spetsialistina, ebameeldiva lõhnana. Mis parata väärtushinnangud on erinevad.
Millegipärast ei reageeri ta ka minupoolsetele ettepanekutele, minna üle teistsugustele tehnoloogiatele, kasutades a Goretex – membraaniga kaetud aunasid või kasutada kottkompostimist, mille eeliseks on see, et aunast ei levi halba lõhna.  Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia doktori ja keskkonnaeksperdi Alar Noorvee sõnul, aitaks oluliselt haisu levimise takistamisele kaasa ka see, et kompost oleks kaitstud sademete  eest, takistamaks anaeroobse protsessi teket. Piisaks täiesti  aunade katuse alla viimisest. Jääb arusaamatuks, miks on haisuprobleemile lahenduste pakkumine hinnatav valena? Igatahes, kui Margus Nurmikule võib komposteerimisväljakult leviv „lõhn“ olla harjumuspäraselt kodune, siis Paide linna elanikud ei pea sellega küll leppima ja harjuma. Sotside deviisiga, „Meie Paide“ see igatahes  ka kokku ei peaks minema. Või ikkagi läheb?
Küsimus: Miks on elukvaliteeti vähendav õhureostus Paides normaalne nähe ning miks on ettepanekud õhureostuse vähendamiseks ebaõiged?
Olete Paide linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees ning haisureostus on Teie otseses vastutusalas.
Küsimus: Millal lõpetab AS Paide Vesi komposteerimisplatsilt lähtuva  haisureostuse Paide linnas?
Post scriptum. 
Lisaks eeltoodule palun linnakodanikuna selgitust, kuidas sai võimalikuks ulatuslik Pärnu jõe äärne keskkonnareostus ja ebaseaduslik teetammi ehitus ning mida olete seni ette võtnud tõusetunud probleemi lahendamiseks.
Ootan avalikku vastust esitatud küsimustele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles