Igaüks, kes on mööda Eestimaad veidigi avatud silmadega ringi sõitnud, on näinud arengu kõrval üht kurba vaatepilti, mis kummitab kõiki omavalitsusi. Selleks on lagunenud majad, endised uhked mõisahooned, koolid, tehased, mis muinsuskaitse pitseri all lagunevad, rikuvad linnapilti ja on varisemisohtlikudki.
Kersti Sarapuu
riigikogu liige, Paide linnavolikogu liige, Keskerakond
Ükski paber neid hooneid ei kaitse, pigem vastupidi – hoone kordategemine on seatud eritingimuste tõttu kallis. Väikeses omavalitsuses pole ühelgi ettevõtjal sellise investeeringu vastu huvi, seetõttu peavad omavalitsus ja riik jõud ühendama, et vanad ja väärikad majad taas elule äratada.
Seda enam tekitas minus nördimust reformierakondlase Jürgen Ligi kriitika minu ning haridus- ja teadusministri Mailis Repsi aadressil, kes on vastupidi Ligile nõus riigigümnaasiumi rajamisega ajaloolisse hoonesse Posti 12.
2001. aastast tühjaks jäänud hoonel on Järvamaa hariduses olnud väga oluline koht. Just selles hoones alustas tütarlaste gümnaasium, mis muutus peagi ühisgümnaasiumiks ja majaks, mis kujunes Paide linna ja Järvamaa kultuurikeskuseks.
Jürgen Ligile need faktid suuremat ei loe, kuid see on alati oluline olnud Paide inimestele ning kohalikule volikogule, kes on soovinud näha meie linna üht olulisimat ajaloomälestist jälle linna kaunistamas.
Paide tegi selleks ka esimese sammu ja ostis 60 000 euroga ajaloolise hoone omavalitsusele tagasi. Paide linnapea ametis olles andsin ka eelmisele haridusministrile Ligile korduvalt teada, et linn eelistab riigigümnaasiumi asukohaks Posti 12, et taastada väärikas hoone ja selles hariduse andmine.
Paraku ei huvitanud teda hariduslik järjepidevus ega kogukonna tahe. Riigigümnaasium pidi tema ettekujutust mööda tulema Järvamaa kutsehariduskeskusse, mida juhib tema erakonnakonnakaaslane.
Võimalik, et kutsehariduskeskuse elule puhumist peab Ligi silmas sünergia all, mis peaks tekkima gümnaasiumi kutsehariduskeskuse põhimõtteliselt liitmisel.
Kui 2015. aastal Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega liideti, oli see löök Põltsamaale, kuid andis võimaluse viia Järvamaa kutsehariduskeskus uuele tasemele. Paraku seda ei juhtunud, enamik õppureid võttis suuna Olustverre või Tartusse.
Liitmise potentsiaal jäi saavutamata ning võib-olla sooviski Ligi tulla oma erakonnakaaslasele appi ja seniseid tegematajätmisi riigigümnaasiumiga kompenseerida.
Ent uus võim on riigis teistsugune ja arvab, et sisend haridusele ja riigijuhtimisele ei saa tulla vaid Exceli tabelist ning maailm pole mustvalge.
Selle aasta märtsis pöörduski Paide linnavolikogu ministeeriumi poole ettepanekuga rajada kool Posti 12 kinnistule, kus tegutses gümnaasium juba üle saja aasta tagasi. Volikogu leidis, et uue kooli asutamine Paide ajaloolisse koolimajja on märgilise tähendusega. Minister Mailis Reps võttis Paide inimesi kuulda. Häbematuse eest muuta riigi ainsa tõerääkija Jürgen Ligi varasemat otsust tuleb aga kanda karistust tema retooriliste rünnakutena. Olen valmis seda tegema, sest arusaadavalt ei näe Ligi Toompea nõlvadelt Paideni.
Küll aga näeb Ligi selgelt traagikat selles, et Posti 12 hoone juurde ei saa ehitada spordisaali, seejuures teadmata, et spordihall ja staadion on sealsamas ligidal.
Kui Ligi toob esile sünergia, unustab ta, et see tekib eelkõige inimeste tasandil ning suurimat rolli selle loomisel mängib kooljuhtide pädevus. Samuti tähendab sõna «sünergia» Ligi kontekstis seda, et kutsehariduskeskuse taristut oleksid kooliõpilased jagama hakanud ehk puhast akadeemilist gümnaasiumi kui sellist poleks tekkinud. Paide oleks saanud säästugümnaasiumi.
Kui Ligi räägib rahanumbritest, ei soovi ta mõista, et Paide saab praeguse otsuse järgi kvaliteetse riigigümnaasiumi ja seejuures korda väärika hoone, mis muidu jääks kindlasti tühjalt ajahamba pureda.
Lõpetuseks, kui Ligi räägib enda tõtt, siis ei näe ta endiselt oma seatud raamidest väljapoole.