Kortermaja elanikud on omavahel tihedalt seotud, kui naabril uputab, siis uputab ka teistel, või veel hullem – kui naabril puudub suitsuandur, siis on see ühel hetkel ka teiste elanike probleem, hetkel, mil majas on põleng.
Päästeamet: põlengus kannatada saanud korteri või trepikoja remont nõuab rohkelt aega ja raha
13. detsember 2017, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga põlengu tõttu saab kahjustada majaelanike vara, hullemal juhul saab põlengutes kahjustada inimeste tervis või kaotab keegi oma elu. Kortermajas toimuva tulekahju korral sõltub kahjustada saanud korteri taastamine sellest, kas korterid on kindlustatud või mitte. Sõltuvalt tulekahju ulatusest, võib kahju ulatuda mitmekümne tuhande euroni.
Ka korteriühistutel tuleb mõelda, kuidas vältida tulekahjude korral suuri väljaminekuid, ühistul võimalus kogu korterelamu kindlustada. Kui põlengus saavad tahma- ja veekahjustusi majaseinad, trepikojad, välisuksed ehk maja osad, mis kuuluvad ühisomandisse, siis kindlustuse puudumisel peab tekkinud kahjud katma ühistu remondifondi kaudu.
Kuuma – ja veekahjude likvideerimine on kulukas ja aeganõudev
Marko Sults Ehitus ja Remonditööd OÜ-st rõhutab, et kui tegu on kivimajaga/paneelmajaga, siis esmane tegevus on põlenud kaablite ja kobrutama hakanud värvi eemaldamine. „Suitsukahju saanud seinad ja laed pestakse puhtaks ja seejärel on neid võimalik uuesti viimistleda. Loomulikult tuleb asendada nii elektri- kui ka nõrkvoolukaablid, “ lisab ta
Veekahjude likvideerimine on aga mõnikord veelgi keerulisem. Asja üks pool on nähtavad kahjud: pundunud viimistlusmaterjalid ja mööbel, seinast lahti tulnud tapeet ja värv. On selge, et vesi jõuab tavaliselt kõrgemalt korruselt madalamale läbi põrandate ja seinakonstruktsioonide.
Kivimajades piirdub remont tavaliselt põrandakatete vahetamise, seinte ja lagede viimistlemise ning mööbli väljavahetamisega. Puitmajade puhul on aga sageli tarvis lahti võtta vahelaed ja seinte konstruktsioonid, sest niisked isolatsioonimaterjalid lähevad väga lühikese aja hallitama. Vanemates puitmajades on soojustusmaterjaliks saepuru ja liiv, mis hoiavad samuti niiskust endas ja vajad veekahjustuse korral vahetamist kaasaegsemate materjalide vastu.
Marko Sults rõhutab, et veekahjude korral tuleb puitelamutes jälgida konstruktsioonide üldist seisukorda, et ei tekkiks varinguohtu. Ta lisab, et kindlasti on odavam ennetada kui pärast kahjusid likvideerida. „ Soovitame kinni pidada reeglist, et kord aastas peaks käima korstnapühkija koldeid puhastamas ning kontrollimas ja suitsuandur peab olema igas korteris.“
Tuli ei tunne korteri piire
Kortermaja tuleõnnetuste ennetamises on igaühe panus oluline - nii majaelanikul kui korteriühistul. Selleks, et põleng kiiresti avastada, peab igas kodus olema töökorras suitsuandur. Päästeameti tuleohutuskampaania on sel korral suunatud just kortermaja elanikele.
Leppige oma majas kokku suitsuanduri kampaaniajuht, tegemist võib olla ühistu esimehe, liikmetega või lihtsalt aktiivse majaelanikuga. Kampaaniajuht külastab oma maja elanikke ja uurib, kas neil on töökorras suitsuandur. Vajadusel aitab anduri paigaldamisega või hankimisega. Kui kõik korterid on allkirjaga kinnitanud suitsuanduri olemasolu, saab ühistu auhinna. Auhinna saamiseks tuleb minna aadressile www.kodutuleohutuks.ee ja täita registreerimisvorm. Kirja tuleb panna korterite arv, aadress, kontaktisik. Seejärel läheb registreerimisvorm juba piirkonna Päästekeskusesse.
Esimesed 100 ennast registreerinud ja suitsuanduriga varustanud ühistut saavad Päästeametilt kingituseks tulekustuti, mis paigaldatakse maja trepikotta.