Rainer Eidemiller: Kogukondlik ja kestlik Paide?

Rainer Eidemiller Foto: Erakogu

Viimasel ajal on Paides toimunud lausa hulgi kõiksugu konverentse. Peamiselt on need kõik tegelenud Paide või Järvamaa arengu küsimustega.

Ühest küljest näitab see ilmselt seda, et mille jaoks praegu projektirahasid jagatakse aga teisest küljest on tegu kindlasti ka sisulise vajadusega – paar viimast aastat on toonud meilegi kohale karmi tõe, et pidevalt tõusuteel kulgev majandus on fantaasia ning et otsida tuleb mingeid uusi teid.

Kui mujalgi maailmas räägitakse tulevikuperspektiividest, siis sellised märksõnad nagu kogukonnaliikumised ja säästev areng satuvad aina enam tähelepanu keskpunkti. Põhjus on selles, et globaalne majandus ja elukorraldus annavad küll palju hüvesid, ent samas jagavad ka samu hädasid. Kui seda tabab kriis, siis monotoonses globaalses süsteemis ei pääse sellest keegi. Nagu looduses on mitmekesisus jätkusuutlikkuse aluseks, nii on see tegelikult ka inimühiskonnas. Paraku on globaliseeruv turumajandus marginaliseerinud kohalikke traditsioone ning lausa aastasadu välja arenenud kogukondade eripära ja kohalikku majandust, mistõttu selline mitmekesisus pigem kahaneb kui kasvab, rääkimata ressursside raiskamisest.

Tõsi, kosmeetilisi muudatusi tehakse kogu aeg: keskkonna reostamine on karistatav, arengudokumentidesse ilmuvad aina enam nö rohelist mõtteviisi kajastavad märksõnad jne, kuid need vahendid suuresti lihtsalt veidi kahandavad kahju, kui suunavad uuele arengule. On tõsi, et põhimõtteliselt uue suuna võtmine takerdub suuresti just inimeste endi mõtteviisi taha, mispärast ainuüksi avalik võim, isegi koostöös erasektoriga ei suuda isegi parema tahtmise juures väga palju ära teha. Vaja on oluliselt suuremat konsensust – inimeste endi, kodanikuühiskonna, vabasektori või kuidas iganes seda nimetada, suuremat panust ja tahet.

Selle kolmanda sektori või nagu tänapäeval öeldakse – vabasektori aktiivsus on niisiis võtmetegur. Ja omakorda selle üks võtmetegureid on kogukonnatunne, soov panustada ühiselt meie ühisesse keskkonda, ootamata või nõudmata et keegi teine peaks seda tegema. Kogukondlik linnakeskkond, kus igaühel on soov sõna võtta ja midagi ära teha ning kus ühiselt arendatakse linnakeskkonda mitte selliseks, et see sarnaneks ülejäänud maailmale või et see oleks turistidele ilus vaadata või et oleks asju, mida pidulikel hetkedel saaks üles loetleda, vaid selliseks et kohalikel oleks endil siin hea eladada – see on jõud, mis paneb asjad tegelikult liikuma.

„Kestlik“ (jätkusuutlik, ka säästev) on siinjuures pigem asjade loomulik käik. Tegelikult on kõik kogukonnad, seejuures ka Paide linnakogukond aastasadade jooksul iseenesestmõistetavalt oma elu nii korraldanud, et see oleks jätkusuutlik. Et kõigil oleks kohapeal tööd, elukohad, meeldiv elukeskkond, et kohalikku ressurssi ei raisataks jne. Pigem on mittekestlikkus või mittejätkusuutlikkus olnud alles viimase umbes aastasaja, meie puhul mõne viimase kümnendi mõtteviis – pillava ületarbimisühiskonna üks tunnusjooni. Üheks näiteks võib olla kasvõi seegi, kuidas olemasolevate hoonete remondi ja arendamise asmel need lihtsalt maha jäetakse või lammutatakse ja uusi ehitatakse. Puhtmajanduslik ja keskkonnasõbralik kasu on siin peaaegu olematud. Just kestlikkuse mõttes tuleb linnakogukonnal end uuesti avastada ja sellest lähtudes eesmärke seada: kuidas saaks just kohalik majandus olla elujõulisem, mida teha et kohaliku toorme ja teenuste tarbimine oleks kasulikum kui väljast sisse ostmine, kuidas kasutada kohalikke ressursse tõhusamalt ja samas säästlikumalt, kuidas muuta linnakeskkond inimsõbralikumaks, kuidas kohalik kultuur saaks aina enam jalad alla jne. Kokkuvõttes tähendab kestlikkus linnakogukonna tähenduses kohaliku majandusliku, ökoloogilise ja sotsiaalse valdkonna kvaliteedi tõstmist nii, et see ei jätaks koormat tulevastele põlvkondadele.

Selle aasta maikuus toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (ehk meie oma riigi enda raha) Ühenduse Weissenstein projektitaotlust „Kogukondlik ja kestlik Paide“ 10 700 euroga. Projekti eesmärgiks on genereerida ideid ja visioone ning luua just Paide linna jaoks konkreetne tegevuskava, mis aitaks neid kaht märksõna meie linnas aina enam juurutada. Seega tegu pole ühekordse mõttetalgu või üldise visiooniga, vaid praktilise tegevuskava loomisega. Ilmselt on mitmed nö tavakodanikud mõtelnud, et tahaks mingis valdkonnas midagi linna heaks ära teha või ettepanekuid teha aga ei tea kust alustada või kas on kaasamõtlejaid või kas äkki on see kellegi teise (näiteks Kultuurikeskuse või linna ehitusosakonna) valdkond, kuhu omavoliliselt ei või sekkuda. Projekti eesmärk on sellisele algatusele võimalus anda.

Projekti veab nn vabasektor – vabaühendused ja vabad kodanikud, kes kaasavad oma tegevusse nii avaliku võimu kui erasektori. Sel moel selgitatakse välja ka see, kus saaks avalik võim oma ülesandeid tõhusalt vabasektorile delegeerida. Just põhjusel et projekti veavad vabaühendused, on projekti lühinimetuseks „Wabalinn Paide“, mis omamoodi ka „riimub“ Ühenduse Weissenstein tegevusega Paide vanalinna, kui potentsiaalse väärtelukeskkonna eest seismisel. Seejuures ei ole Ühenduse Weissenstein jaoks see esmakordne kogemus panustada kodanikualgatuse korras linnaruumi arengusse, ka näiteks Paide vanalinna arengukava ning selle esialgne projekt oli Ühenduse ettepanek ja algatus, ehk siis samuti puhas kodanikualgatus, tänu millele on mh käivitunud ka Paide SRIK ja Paide kogukonnakeskus.

Projekti ettevalmistava perioodi (mai kuni august) käigus luuakse projektimeeskond ning lepitakse kokku tegevuskavas. Sisuline tegevus saab alguse septembris ning kestab järgmise aasta maikuuni, mil moodustatakse vähemalt viis valdkonnapõhist gruppi (näiteks ehitus, transport, energia, kultuur jne), kes ekspertide abil töötavad välja Paidele sobivad tegevuskavad oma valdkonnas. Eesmärgiks on niisiis kaasata kodanikke, avalikku võimu ja oma ala tõelisi asjatundjaid, viimaseid ka väljastpoolt Paidet, näiteks on oma nõusoleku abi andmiseks andnud Oxfordi Ülikoolist välja kasvanud Oxford Sustainability Group. Oluline on seejuures, et tegemist ei ole mingi uue teoreetilise katsetusega, vaid näiteks Briti saartel läbi nn TransitionTowns võrgustiku juba toimiva mudeliga. Lähemalt saab projektist lugeda veebiaadressil blogi.weissenstein.ee.

Projekti avaüritus toimub sel reedel, 27. mail algusega kell 15.45. Tutvustame projekti, kuulame teiste mõtteid, hakkame vaikselt kokku panema meeskonda ning vaatama filmi „In Transition“ (eestikeelsete subtiitritega). Toimub ka juba kolmas kord kodanikualgatuse korras tekkinud huvigrupi kokkusaamine, kes soovib Paides enam tutvustada Arvo Pärdi loomingut. Teretulnud on kõik! Wabalinn Paide võib olla heaks võimaluseks tutvustada oma ideid ning hakata omal initsiatiivil ühiselt panustama linna arengusse.

Rainer Eidemiller
Ühendus Weissenstein