Möödunud aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti, neist iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil, edastas statistikaamet.
Statistika: Iga kolmeteistkümnes eestlane külastab pärimusmuusikafestivale
23. juuli 2018, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastasid folgiüritusi peamiselt täistööajaga töötavad inimesed, kes moodustavad publikust üle poole. Keskmine folgikülastaja on 48-aastane. Naised külastavad pärimusmuusikafestivale rohkem kui mehed ning iga viies folgisõber on pensionär.
Enim folgihuvilisi ehk 39 protsenti folgikülastajate koguarvust tuleb Tallinnast ja selle lähiümbrusest. Suur hulk folgihuvilisi elab Ida-Virumaal ja Tartumaal, vastavalt 16 ja 10 protsenti.
Pooled folgikülastajatest said ürituse kohta infot internetist, neist omakorda enamik sotsiaalmeediast. Ajalehtedest või ajakirjadest sai folgi kohta infot 14 protsenti ürituse külastajatest.
Eestis toimuvate pärimusmuusikafestivalidega on rahul või väga rahul 81 protsenti külastajatest. Rahulolematute osatähtsus on vaid kaks protsenti. Kõige rohkem külastatakse Harjumaal ja Ida-Virumaal toimuvaid folgipidusid, kus osales vastavalt 36 ja 16 protsenti kõikidest folgikülastajatest.
Ligi 2/3 Eestis toimuvatest folgipidudest on tasulised. Kõige rohkem käiakse folgil pere ja sõpradega. Keskmiselt maksab pilet 30 euro ringis ning söögile-joogile kulub festivali alal umbes 12 eurot. Seega kulutab leibkond festivaliala umbes 50 eurot. Festivalialalt väljapool kulus ühel leibkonnal keskmiselt 14 eurot, millest pool kulub transpordile.
Kui kõik kulutused kokku liita, toimuvad kõige taskukohasemad folgipeod Lääne-Eestis, kus kulub 30 eurot leibkonna kohta. Kõige kallimad folgiüritused toimuvad aga Lõuna-Eestis, kus kulutatakse umbes 56 eurot.