Algas seksuaalse teadlikkuse tõstmise kampaania

Seksuaalse väärkohtlemise alla liigitatakse ka ahistamine.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eesti Seksuaaltervise Liit toob koos noortega välja noortele suunatud seksuaalvägivalla ennetuse ja teadlikkuse tõstmise kampaania, mille eesmärgiks on, et noored ise räägiks seksuaalvägivallast, kuidas see neid reaalselt puudutab ja keeles, mis neid kõnetab. Noortel on soov maailma paremaks muuta ja just nemad ise saavad ja tahavad muutusi ka ellu viia.

Selle aasta talvel viidi läbi noorte seksuaalvägivalla teemaline konverents, millele kevadel järgnes reklaamitöötuba, kuhu kutsuti koolinoored, kes tahaksid seksuaalvägivalla projektis kaasa lüüa ja saada hea kogemus ise seksuaalvägivallavastane kampaania algusest lõpuni välja töötada. Esimeses reklaamitöötoas osales 50 aktiivset ja teravat koolinoort.

Edasi jätkus väiksema grupiga töö loovagentuuris Newton, kellega koos kaardistati probleemid ja seksuaalvägivallatsejate karakterid, sõnastati eesmärgid, valiti suhtluskanalid ja pandi paika strateegiline lähenemine.

Nii sündisid SEKSEID ehk levinumad seksuaalvägivallatsejad noorte hulgas:

Edasi jätkus väiksema grupiga töö loovagentuuris Newton, kellega koos kaardistati probleemid ja seksuaalvägivallatsejate karakterid, sõnastati eesmärgid, valiti suhtluskanalid ja pandi paika strateegiline lähenemine.

1.      Käperdaja, kes laseb valimatult oma kätel käia ega austa teiste inimeste privaatsust.

2.      Joovastaja, kes arvab, et purjus inimene on kerge saak, keda seksuaalselt ära kasutada.

3.      Catfisher ehk internetiahistaja, kes esinedes kellegi teisena pressib privaatseid pilte ja videosid välja.

4.      Catcaller, kelle verbaalne terror on kurnav ja ahistav.

Ats Kruusing, kampaania väljatöötamisel osalenud koolinoor, Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige: „Minu jaoks oli see põnev kogemus, milles sai kaasa lüüa. Esimene reklaamitöötuba oli terve päeva kestev intensiivne ajude ragistamine, aga samas ka huvitav ning inspireeriv. Edasine töö agentuuriga andis juba konkreetselt aimu, kuidas päriselt sellised kommunikatsioonikampaaniad sünnivad. Teema on oluline ning vajab tähelepanu. Valminud kampaania on minu silmis hea võimalus tõstmaks ühiskonna teadlikkust probleemi suhtes. Tänaseks teen Eesti Seksuaaltervise Liiduga koostööd edasi esindades noori juhatuses.“

Kristina Birk, Eesti Seksuaaltervise Liidu ekspert: „Enne kampaaniat viisime noorte, 15 kuni 25aastaste, seas läbi seksuaalvägivalla teemalise uuringu – samade küsimustega, mida aastal 2016 terve elanikkonna seas uurisime. Uuringust tulenes, et noored ei taju seksuaalvägivallana nii palju käperdamist ja sõnalisi kommentaare. Kellegi sundimist oma suguelundeid puudutama, kellegi vastu tahtmist suudlemist ja seksuaalse sisuga märkuste/lähenemiskatsete tegemist pidas seksuaalvägivaldseks teoks 9-14% võrra vähem noori kui kahe aasta eest terve elanikkond. Heaks märgiks võib pidada seda, et noorte hulgas on rohkem neid, kes soovitaksid seksuaalvägivalla ohvril pöörduda politseisse, psühholoogi vastuvõtule ja ohvriabisse.  Tõus kahe aasta taguse ajaga on 12-13%. Kaks peamist asutust, kelle juurde ohver suunataks, on endiselt politsei ja haigla/arst - nende abisse usuks 80-87% vastajatest. Siiski, ise teavitaks politseid vaid iga kolmas vastaja ning see osakaal on aastatega 8% võrra langenud.”

„Noorte seas on rohkem ka neid, kellel pole oma seisukoht mingites küsimustes veel välja kujunenud ja siin loodame abi just meie kampaaniale, et anda selge arusaam, mis on Ok käitumine ja mis mitte“ lisas Birk.

Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL) alustas tööd 1994. aastal Eesti Pereplaneerimise Liidu nime all ning alates 2005. aastast on organisatsiooni nimeks Eesti Seksuaaltervise Liit. Alates 1995. aastast on ESTL Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (IPPF) liige.

Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Tagasi üles