Politsei annab kihutajatele soovituse ennast elundidoonoriks registreerida

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglaravil on Lätis viiruse tõttu 44 patsienti, neist kolm on raskes seisus. Foto on illustratiivne.
Haiglaravil on Lätis viiruse tõttu 44 patsienti, neist kolm on raskes seisus. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Postimees

Politseinikud hakkasid sel nädalal jagama kihutajatele infokaarte, mis kutsuvad juhti ennast elundidoonoriks registreerima.

 

„Osale piirkiirust ületavatele juhtidele ei mõju vestlus ega karistus. Nende kaartide eesmärk on panna roolikeeraja mõtlema oma käitumise võimalikele mõjudele. Kui autojuht on otsustanud, et pidev kihutamine on tema eluviis, siis soovitame tal täita tahteavaldus elundite ja kudede annetamiseks, kui kiirustamine peaks temale lõppema kõige raskema tagajärjega,“ ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Loigo sõnul on suur hulk elundidoonoreid inimesed, kes hukkusid liiklusõnnetuses. „Kui juht elab piiri peal, siis on tõenäoline, et mingi aeg ületatakse piir ning siis on ohus nii tema kui ka kaasreisijate elu. Neist võivad saada elundidoonorid. Kui aga inimene ei ole end ise eludoonoriks registreerinud, siis peavad selle raske otsuse haiglavoodi kõrval langetama lähedased. Emotsionaalselt nii rasket otsust leinas langetamiseks ei ole õiglane lähedastele anda – tee seda siis juba ise. Ehk on sel inimesel võimalik elundidoonorina päästa kedagi teist,“ selgitas Loigo.

Kui juht elab piiri peal, siis on tõenäoline, et mingi aeg ületatakse piir ning siis on ohus nii tema kui ka kaasreisijate elu.

Maanteeamet tuletab meelde, et sügiseti muutuvad kiiruseületused eriti ohtlikuks jalakäijatele. „Liiklusõnnetuste tappev jõud tuleb sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida. Sügisel ja talvel võib olla jalakäijaid keerulisem märgata ning märja või libeda teekatte puhul on peatumisteekond oluliselt pikem. Seetõttu on tavapärasest veelgi olulisem valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus,“ selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles