Eestis napib andmeid tööga seotud vähi kohta
24. oktoober 2018, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XX töötervishoiupäeva konverentsil arutleti ohtlike ainete mõju üle töökeskkonnas ning kuidas seda mõju tervisele vältida või vähendada. Kohal oli üle 200 töökeskkonna ja -tervishoiu spetsialisti üle Eesti.
Konverentsi avas tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Ta rõhutas, et hea töökeskkonna eest tuleb hoolt kanda ühest küljest just seetõttu, et tööl veedab inimene suurema osa oma ajast. Teisalt väärib tööõnnetuse või ka tööl näiteks ohtliku aine tõttu kannatada saanu erilist hoolt, sest tööd tehakse ka üldiseks hüvanguks, kellelegi teisele uut väärtust luues.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tegi ülevaate Eesti töökeskkonnast laiemalt. Esimese üheksa kuuga on juhtunud 3909 õnnetust. Eelmise aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv pisut vähenenud, umbes 3,5 protsenti. Paraku on sel aastal oma elu tööd tehes kaotanud juba üheksa inimest.
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula kõneles ohtlikest kemikaalidest töökeskkonnas. Ta rõhutas, et tööandja peab olema kursis, millised kemikaalid on ettevõttes kasutuses, et vältida võimalikke kahjusid. Kemikaalide kasutus peab kajastuma riskianalüüsis, et ka töötajad teaksid ja oskaksid ennast hoida.
Esimese üheksa kuuga on juhtunud 3909 õnnetust. Eelmise aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv pisut vähenenud, umbes 3,5 protsenti.
Euroopa Liidus diagnoositakse igal aastal 120 000 tööga seotud vähijuhtu, mis on tingitud kokkupuutest kantserogeenidega. Tööga seotud vähihaigused põhjustavad igal aastal ligikaudu 80 000 surmajuhtumit. Eestis paraku sellist statistikat ei koguta.
Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog dr Tiina Tuul pani südamele, et tööandjad jag töötajad kasutaksid isikukaitsevahendeid, et vältida kokkupuudet kantserogeenidega. Vähki haigestunud patsiendid vahetavad sageli diagnoosi tõttu töökohta. Dr Tuul rõhutas, et tööandjad annaksid töötajatele võimalikest riskidest kindlasti teada ning kehtestaksid reeglid, mida töötajad kindlasti järgiksid. Tervisekäitumise alus on teadlikkus, et inimesed oskaksid ohte märgata ja neid vältida.
Töötervishoiupäeva konverents toimus Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri teavitus- ja koostööprojekti üritus, mis on ühel ajal rohkem kui 30 riigis. Teavitustöö eesmärk on juhtida tähelepanu töökeskkonnas peituvatele ohtlike ainetega seotud riskidele. Lisainfo kampaania kohta: https://healthy-workplaces.eu/