Kuidas koerkass tahtmatult jänest sõitis

Miu ei tea, mis on mootori põhjakaitse, rehvikoopad või kardaanirist. Aga päris kindlasti teab ta nüüd, et põhjakaitse ei pruugi alati üht uudishimulikku neljajalgset peatada. Foto: Dmitri Kotjuh

«Vist hakkab otsi andma,» ütles üks väriseval häälel. Teine ei osanudki enam midagi öelda ja mõtles, et saaks see kõik juba läbi. Etteruttavalt võib aga öelda, et selle loo kõik tegelased on endiselt täie elu ja tervise juures, ent see pime oktoobriõhtu jääb kõikidele kahtlemata veel pikaks ajaks meelde.

«Miu,» tutvustas nelja aasta eest kaheksa kuu vanusena Tartu hoiukodust Türile oma uue pere juurde jõudnud kassitüdruk ennast viisakalt. Pikad tunnid täis vaidlust, mis peaks uue pereliikme nimeks saama, kas midagi maalähedast või hoopis rahvusvahelisema kõlaga, jäidki pererahval pidamata. Nimeks sai Miu, täpselt nii, nagu nurrumootor ennast tutvustas.

Välimuselt on Miu kass nagu kass ikka, ja ka kassile loomupärase iseteadlikkusega. Perenaise meelest on tal küll veidi teistsugune silmakuju, mis annab talle veidi ülbe ja kurja ilme, ent välimus on petlik – mustvalge karvakasukaga Miu on ütlemata sõbralik tegelane.