N, 2.02.2023

Kuidas tervishoiu innovatsioon kiiremini kasutusse saada?

Järva Teataja
Kuidas tervishoiu innovatsioon kiiremini kasutusse saada?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Joosep Kivimäe

Tervisekassa korraldatud inspiratsioonihommik tõi kokku tervishoiu innovatsiooniga tegelevad osapooled. Ligi 150 külalise seas olid esindatud nii kliinilised spetsialistid, tervishoiu digilahenduste tootjad kui ka avalik sektor. Tutvustati erinevaid toetusmeetmeid kõigis innovatsiooniprotsessi etappides ja arutati, mis on veel vaja ära teha, et praktilist väärtust loovaid lahendusi kiiremini kasutusse saada.

Tervisekassa pressiesindaja Sander Rajamäe kirjutab, et innovatsioon algab vajadusest või probleemist, mida tajuvad kõige paremini need, kes on tervishoiuteenuse osutamisele kõige lähemal. Aga kuidas jõuda reaalsete lahendusteni, kui tervishoiusüsteem on koormatud ning prioriteetsemate tegevuste kõrvalt ei ole meditsiinitöötajatel aega uute lahenduste väljatöötamisel osaleda ega neid oma töösse integreerida?

Üleminek uutele tehnoloogiatele peaks olema sujuv nii patsiendi kui meditsiinitöötaja vaates. Innovatsioonikiirendi Health Founders asutaja Erki Mölderi sõnul aitab tehnoloogiline innovatsioon võita tervishoiutöötaja aega prioriteetsemate tegevuste jaoks. ”Tehnoloogia võimaldab lükata lihtsamaid toiminguid kas patsiendi või tehnoloogia kätte selliselt, et meditsiinitöötaja saab süveneda keerulistesse haigusjuhtumitesse. Äärmiselt oluline on aga tõestada uue tehnoloogia efektiivsust ning seda, et uue tehnoloogia kasutuselevõtuga ei kannata kliinilised tulemused,“ lisas ta.

Innovatsiooni tuleb teha targalt ning läbimõeldult. Eesti riigi huvides on see, et kohapeal toimuks innovatsioon ja kasutusele võetakse uued ja end tõestanud lahendused. Selle toetamiseks on riigil erinevaid meetmeid ja programme. Biomeditsiin, biotehnoloogiad ja tervisetehnoloogiad on olemuselt teadusmahukad valdkonnad ning selleks, et viia läbi teadusmahukat arendust, on EAS loonud rakendusuuringute programmi (RUP), mis toetab Eesti ettevõtete innovaatiliste toodete, tehnoloogiate, protsesside või teenuste väljatöötamise esimesi etappe. „Rakendusuuringute programm aitab suurendada ettevõtete teadusmahtu. Programm koosneb nõustamistest ja rakendusuuringute toetustest, mida pakume ettevõtetele tootearenduseks. Lühidalt öeldes pakume ettevõtetele toetust, et selgitada välja, kas uus tehnoloogia on efektiivne ja ohutu,“ rääkis EAS-i teadusarengute programmi ekspert Kadi-Liis Veiman oma Tervisekassa inspiratsioonihommiku ettekandes.

Innovatsiooni järgmises etapis peab ettevõte veenduma, et uus tervishoiutehnoloogia on teenusena rakendatav. Teenuse vettpidavust saab kontrollida võrreldes seda tänase parima praktikaga ning üks olulisemaid etappe uute lahenduste kasutuselevõtul on Tervisekassa vaatest mõju-uuring. Tervisekassa arendusosakonna projektijuhi Liis Kruusi sõnul soovitakse mõju-uuringuga saada teadmisi uute teenuste rakendamise efektiivsuse, kulutõhususe ja kasutusmugavuse kohta. „Selleks võimaldab Tervisekassa alates selle aasta novembrist taotleda innovatsioonitoetust, mille eesmärk on saada infot uute teenuste rakendamise mõju kohta.,“ lisas Kruus. 2023. aastal on innovatsioonitoetuse eelarve kolm miljonit eurot.

Tervishoiutöötajatel on keeruline leida aega, et võtta kasutusele uusi lahendusi – see tervishoiutöötajate energia, millest suur osa läheb ühe organisatsiooni töös hoidmisesse, ei ole PERH-i innovatsioonispetsialisti Siiri Heinaru hinnangul piisav soovitud innovatsiooniprojektide läbiviimiseks. „Praeguse inimressursi ja eelarvemahuga on innovatsiooniprojekte juhtida keeruline ning seda eriti IT-vallas. Me teame, et näiteks ühe pilootprojekti läbiviimiseks peame analüüsima väga palju andmekaitsega seonduvaid teemasid ja probleeme ning tekib küsimus, kust leida see aeg ja ressurss prioriteetsema töö kõrvalt,“ ütles Heinaru.

Tervisekassa inspiratsioonihommikul tutvustati tervisejuhtimise töölauda, mille üks eesmärk ongi vähendada arenduskoormust tervishoiuasutustele. „Sisuliselt on tegemist hästi vastu võetud andmevaaturi edasiarendusega, mida oleme rikastamas uute funktsioonidega. Kui nüüd rääkida innovatsiooni ja ettevõtluse kontekstis, siis on tegemist ühise ligipääsupunktiga nii avaliku kui erasektori digilahendustele,“ rääkis tervisejuhtimise töölaua tootejuht Patrick Pihelgas. Tööriist võimaldab struktuurset andmete sisestamist ja dokumenteerimist, visuaalset andmete kuvamist ja andmevahetust spetsialistide vahel. Pihelgase sõnul saab töölaud olema igapäevane töövahend ligemale 30 000 potentsiaalsele kasutajale ehk kõigile tervishoiutöötajatele, kes vajavad oma töös terviseandmeid. Arenduse eesmärk on tuua spetsialistid ühisesse inforuumi ning võimaldada neile tööaja mõistlikumat kasutamist.

Inspiratsioonihommikul arutati ka selle üle, kuidas leida tasakaal riigi ja erasektori lahenduste vahel. Uue põlvkonna tervise infosüsteemi UpTIS projektijuhi Taavi Annuse sõnul on riigi roll on luua soodne ja toetav keskkond, kus ettevõtted saavad arendada lõppkasutajatele mõeldud teenuseid. „Teisalt, kuna me räägime tervishoiust, mis tähendab elutähtsa teenuse osutamist, siis paratamatult peab riik tagama selle toimepidavuse. Kolmandaks on riigil oluline roll veel seal, kus ettevõtete käed jäävad lühikeseks – süsteem peab olema üles ehitatud ühtsetel standarditel,“ rääkis Annus. See tähendab, et ettevõtjate jaoks peab süsteem olema arusaadav ja läbipaistev, et oma toodet oleks võimalik kasutada kohe ja mitmes eri kohas.

Ühtse standardi loomise näitena saame juba täna rääkida Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIK-u koostöös valminud digilahenduste teejuhist, mis aitab ettevõtetel orienteeruda keerukal innovatsiooni maastikul. „Teejuht on eelkõige abiks digilahenduse tootjale, aidates paremini orienteeruda võimalikes koostööpunktides riigi ja tervishoiuteenuse osutajaga. See koondab olulise info, mida peaksid digilahenduste tootjad erinevates arendusetappides arvesse võtma,“ rääkis Liis Kruus.

Kokkuvõttes on riigi roll täna on luua soodne keskkond, kus erasektor saab tegeleda uute lahenduste arendamisega. „Saame ja juhime innovatsiooni tervisesüsteemi panustavate riiklike asutuste poolt, kuid kõike me teha ei jõua ja oluline on leida tasakaalupunkt riigi ja erasektori loodavate lahenduste vahel. Tervisekassa innovatsiooni toetamise nurgakivideks on võimaluste loomine sh info pakkumine, uudsete tasumudelite tekitamine ja järjepidev teenuste jälgimine,“ lisas Kruus.

Inspiratsioonihommiku arutelude käigus jõuti veendumusele, et koostöö tegemine on muutunud viimaste aastate jooksul nii erasektori, riigi kui ka tervishoiuasutuste vahel paremaks. Lõpusirgel on mitmed innovatsiooniprojektid, mille tulemustest kuuleme uuel aastal ja välja on kuulutatud kaua oodatud innovatsiooni toetamise meetmeid. Edasise fookusena jäi arutelupaneelist kõlama tervishoiutöötjate vajaduste ja erasektori võimaluste üksteisele lähemale toomine.

Märksõnad
Tagasi üles