Järvamaa omavalitsused on aastaid rõõmu tundnud selle üle, et üksikisiku tulumaks laekub paljude teiste maakondadega võrreldes hästi ja ka keskmise palga poolest olime ikka esimese kuue seas.
Juhtkiri: Suur kukkumine
5. märts 2009, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seesama üksikisiku tulumaksu laekumine on kogu riigis kahel viimasel kuul võtnud suuna allapoole. Võrreldes möödunud aasta kahe esimese kuuga laekus omavalitsustele seda maksu kaheksa protsenti vähem. Järvamaal on protsent Eesti keskmisest suurem ja miinus ulatub üle kümne protsendi.
Pikka aega maakonna majanduse lipulaevaks nimetatud Koeru vallas on kukkumine olnud eriti valus ja tulumaksu on vallaeelarvesse laekunud üle 20 protsendi vähem kui 2008. aasta jaanuaris-veebruaris.
Et maksul on valla eelarvetes täita tähtis osa, on see valus löök kõikidele omavalitsustele. Samas annab kinnitust, et paremini ei käi ka meie inimeste käsi: kui omavalitsusele laekub vähem tulumaksu, ei tähenda see midagi muud, kui kokku on kuivanud ka inimeste palgad.
Järvamaast suurema languse on läbi teinud üksnes Lääne- ja Saaremaa. Miks just Järvamaal nii kesiselt läheb, ei oska keegi öelda. Loodetavasti näitab see asjaolu, et siinsed ärimehed olid teiste maakondade ettevõtjatest kiiremad ja julgemad palku kärpima, et ettevõtte tõhusust suurendada ja ellu jääda.
Praegune üleilmne majanduskriis näitab Järva Teataja meelest ilmekalt, kui kaitsetud me oleme ja et mingist Järvamaa või Eesti majandusest ei tasu nagu rääkidagi.
Kõige kiuste peame kõik – kohalikest poliitikutest ja ettevõtte juhtidest kuni tavatöölisteni pingutama selle nimel, et meie ettevõtted suudaksid raske aja üle elada.
Järvamaa õnneks võib seni pidada asjaolu, et kuigi koondamised ja palgakärped on laialt levinud, pole suuremad ettevõtted veel pankrotti läinud ja suurkoondamisi seetõttu esinenud.