Pai niidukijuht, ma ei uskunud oma silmi kui taaskord Kirna ja Reopalu vahelisel kergliiklusteel sinu kätetööd nägin. Ma saan aru, et kergliiklustee ääres rohu niitmine on palaval suvepäeval eriti nüri tegevus ning slaalomiharjutus suure traktori ja niidukiga valgustuspostide vahel ei muuda seda grammi võrragi lihtsamaks. Ma saan sellest kõigest aru...
Pai niidukijuht, kas seda niitmistööd saaks teha ka selliselt, et tee jääks puhtaks, et seda ei kataks iga kümnekonna meetri tagant killustiku- ja mullahunnikud. Kas sa koduaias niidad ka nii, et niiduki tera on rohkem maapinna kui rohulibledega kontaktis?
Pai niidukijuht, sa ju tead, et rulluisutamise seeriavõistlused ei toimu sinu niidetavatel teedel juba teist aastat. See tähendab, et puhuritega varustatud sõidu- ja võistlushuvilisi pole needsamad kergliiklusteed juba ammu näinud. See tähendab, et iga kord kui sa üle jala tööd teed, jäävad need killustikuhunnikud kauaks teele ning me kõik, ratturid, jooksjad ja rulluisutajad peame neist üle ukerdama.
Pai niidukijuht, oleks ju tore kui sa oma „tööga” kellelegi teisele tööd ja vaeva juurde ei valmistaks. Jah, teeäär on ju niidetud, kuid millise hinnaga...Jooksja valib teeserva tal ei ole suurt vahet. Maastikurattaga rattur ukerdab takistusest kuidagi üle, kuid maanteerattaga rattur lõhub suure tõenäosusega oma sõiduvahendi rehvid. Rullusiutajatest ma parem ei räägigi. Nad ei taha takistusrada, nad tahavad sirget ja siledat teed, tahavad lihtsalt, kiiresti ja sujuvalt, kulgeda.
Pai niidukijuht, ma tegelikult austan sind ja sinu tööd. Mul on pisikene eelaimdus, et sina vurad kergliiklusteedel sahaga varustatud traktoriga ka talvel ja päästad meid kõiki lumevangist. Ma saan aru miks kevadeti võivad teeääred sahaservadest olla veidi üles küntud. Meil on olnud ka suure lumega talvesid ja kes see ikka ikka läbi selle kihi maapinnale näeb, kuid mis takistab sul suvel korralikult tööd teha?
Pai niidukijuht, ma lugesin „Märgatud Türil” lehelt, et kõige ilusamad rullusiuneiud on Türi-Türi-Alliku lõigul. Esmaspäevaõhtuse vaatepildi põhjal võin sulle kirjutada, et nii see tõesti on. Oh, need siredad sääred, päikesepruun nahk, nõtkus liigutustes, klapid kõrvades.
Pai niidukijuht, sa ei kujuta ette kuivõrd väga ma tahaksin neid neide ka Paide pool näha. Selle asemel näen ma kurjust vastutulejate silmades, sest ühele killustikupuistele järgneb teine...ja kolmas ja...
Pai niidukijuht, ma tunnen, et minusegi voolab kurjus. Rida realt, sõna sõnalt, kilomeeter kilomeetrilt.
Pai niidukijuht, miks ajad sa oma lohaka tööga rulluisuneiud ära? On sul sportlikult kaunite kergliiklejate ilmudes raskem tööd teha? Tunned sa, et nad võiksid sind segada, et sa võiksid olla tähelepanu hajudes olla kuidagi hooletum?
Vaevalt!
Murelik rattur