Paide neiu Tatjana Ahmetova (18) ei ole suitsetaja, joodik ega narkomaan, kuid sellest hoolimata ikkagi sõltlane – ta ei suuda elada ilma kartulikrõpsudeta.
Ülestunnistus: olen krõpsusõltlane
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
16. juuni 2012, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toitumisnõustaja Margus Silbaumi meelest pole kartulikrõpsu sõltuvus mingi moejutt, vaid tõsine asi. Silbaumi selgitusel ei sisalda krõpsud mitte üksnes palju rasva ja soola, vaid ka maitsetugevdajaid, mis tekitavad inimestes sõltuvust uuesti seda maitset nautida. «Keemia on pandud tööle niimoodi, et inimestes tekiks sõltuvus,» sõnas ta.
5. Katse
• Minu katse oli proovida hakkama saada nädal aega ilma rämpstoiduta. See oli mu elu kõige jubedam eksperiment.
• Esmaspäeval proovisin sellele mitte mõelda, sain ilusti hakkama.Ning sõin kodus valmistatud toite.
• Teisipäeval oli aga raskem, pidin koheselt saama midagi soolast. Mõtlesin ainult krõpsudele ja ei suutnud keskenduda. Muutusin uniseks ja närvilisemaks.
• Kolmapäeval proovisin jällegi sellest mitte mõelda. Sõin midagi muud, mis oli ka soolane, pidin teistele söökidele rohkem soola juurde lisama.
• Neljapäeval oli mu kannatus katkemas ja ei suutnud üldse keskenduda. Ma pidin lihtsalt rämpstoitu saama, tundsin end halvasti ja kannatus oli otsa saamas. Mõtlesin, et annan alla, kuid lohutasin sellega, et jäänud on vaid 3 päeva.
• Reedel oli veel hullem ja andsin alla, kuna ei suutnud ilma krõpsudeta olla. Peale seda kui sõin krõpsud ära olin ma energilisem ning enesetunne oli parem.