Koolid kulutavad raha vaid hädavajalikule

Koeru keskkooli õpilased annavad oma panuse, et kütet ja elektrit koolil vähem kuluks. Kuuenda klassi õpilased panevad aknad vajadusel ise hoolikalt kinni, et soe majast välja ei pääseks. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Majanduskriis on viinud koolide rahakotist sadu tuhandeid kroone. See sunnib kütet maha keerama, palka vähendama, koondama ning kaaluma koolitustele ja õpilasüritustele minekut.

Majanduslangus tähendab Järvamaa koolidele näiteks seda, et eelarved on väiksemad kümnendiku jagu kui mitte rohkem.

Türi majandusgümnaasium loovutas miljon krooni, Paide gümnaasium ja Retla kool pool miljonit, mõnisada tuhat on kahanenud Järva-Jaani gümnaasiumi ja Koeru keskkooli rahasummad.

Koolijuhid kinnitavad, et kärbete tõttu hariduse kvaliteet ei kahane  ja koolid püüavad kokku  hoida nii, et õpilased märkaksid selle mõju võimalikult vähe.
Päris märkamatult kriis koolitöötajatest ja õpilastest siiski mööda ei lähe.

Koolimajade temperatuur langes paar kraadi

Mõneski koolimajas on küte keeratud paar kraadi jahedamaks, kuid õhutemperatuur jääb seaduses ettenähtud piiresse.

Paide gümnaasiumi juht Vello Talviste märkis, et küte on nõutud normi alumise piiri peal ja on tunda, et majas pole enam nii soe kui eelmisel aastal. «Keegi otse kõva häälega nurisenud pole, kuid eks me kõik ilmselt tunneta, et on jahedam,» lausus ta.

Imavere põhikooli direktor Raivo Tamm märkis samuti, et kui enne oli koolimajas kindlalt 22, siis nüüd pigem 19 soojakraadi.

Koolid jälgivad ka elektrikasutust. «Sai juba aasta algul inimestele sõnad peale loetud, et kui tundi minna, tuleb kustutada koridoris tuled ja vastupidi,» lausus Aravete keskkooli direktor Andy Tilk.

Türi majandusgümnaasiumi juht Aivar Paas sõnas, et tuletab peaaegu iga päev õpetajatele meelde, et tuled tuleb enda tagant kustutada.

Koolidel tuli minna ka personalikulude kallale. Paas märkis, et teda teeb kärpimise juures nukraks, et kui õpetajatel palk tõusis, siis omavalitsuse palgal olevate inimeste töötasud jäid Türi vallas eelmise aasta tasemele.

Mis muidugi ei tähenda, et personalikulud ei vähenenud. Näiteks kärpis Türi majandusgümnaasium ringijuhendajate kohti, nii et sügisel ei pruugi kõik praegu tegutsevad huviringid enam tööd alustada.

Retla põhikooli direktor Jaanus Roosileht sõnas, et eelarve kokkuhoiust umbes pool tulebki personalikuludelt. See toob kaasa töö ümberkorralduse, mis puudutab peaaegu kõiki.

Roosileht täpsustas, et muutuvad töökoormused. «Keegi ilma ei jää, kõigile anname mingisuguse töö, teenimis- ja palgavõimaluse,» lausus ta. Roosileht ütles, et vanemas vanuseastmes pole kavas liitklassi  tekitada, küll anda liittunde. Nooremas vanuseastmes tuleb siiski teha üks liitklass. «See muutus on riiklikust rahastamismudelist tingitud,» selgitas ta.

Imavere põhikoolis on valla palgal olevate inimeste töötasu  vähenenud kümnendiku jagu ja jagatud on koondamisteateid. Seda küll mitte õpetajatele, vaid abistavale personalile.

Teiste seas pidi kool loobuma ka osalise töökoormusega sotsiaalpedagoogi abist.
Aravete keskkooli direktor Andy Tilk lausus, et täidetud töökohad kõik säilisid, kuid mitte need, kus inimest ametis polnud.

Sügisest kavatses kool võtta abiõpetajana tööle vilistlase, kes praegu lõpetab ülikooli, kuid see plaan on nüüd nii-öelda külmutatud. «Plaanisime huvialaringe suurendada, aga ka see jääb ära,» lausus Tilk. «Samuti jääb ära esialgne mõte suurendada infojuhi ametikohta, praegu on ta tööl poole kohaga.»

Paide gümnaasiumi direktor Vello Talviste märkis, et kõik ametikohad on esialgu alles, kuid paberite järgi on palgakärpe tõttu omavalitsuse palgal olevatel inimestel võimalus kümme protsenti vähem tööd teha.

Ka koolijuhil oleks õigus olla vähem tööl, kuid Talviste ütlust mööda läheb elu siiski samamoodi edasi, ainult palk on väiksem.

Türi majandusgümnaasiumi direktor Aivar Paasi väitel   läheb tööjõuga kogu aeg koolis paremaks. Kui eelmisel aastal ei soovinud staadionimeistri kohta saada mitte keegi, siis tänavu vastas töökuulutusele 12 inimest. Aravete keskkooli matemaatika-füüsikaõpetaja koha täitmiseks välja kuulutatud konkursile tuli kuus sooviavaldust.

Koolide juhtkonnad jälgivad tähelepanelikult, millistele koolitustele õpetajad soovivad minna.
Aravete keskkooli direktor  Andy Tilk sõnas, et laseb õpetajad koolitusele, mis on neile vajalik. «Tihti ongi kursused kaheldava väärtusega,» selgitas ta. «Oleme ausad, eks meil olnud eelnevatel aastatel veidi priiskamist.»

Paide gümnaasiumi juht Vello Talviste on õpetajatele öelnud, et keerulisel ajal ei saa uusi, pikki koolitusi alustada, sest need maksavad kõige rohkem.

Küll võivad õpetajad minna neile koolitustele, mis on seotud eksamitega. «Kui keegi leiab koolituse, mis on tasuta, siis sõiduraha on ikka saanud,» lisas ta.

Õpilased ei pruugi kõigile võistlustele pääseda

Samuti võib juhtuda, et kõigile võistlusele õpilased enam kooli kulul ei pääse. Koeru keskkooli direktor Tiit Kalda sõnas, et kool kaalub enne võistlusi, kui oluline on sinna lapsi saata.

Aravete keskkoolil on praegu õpilaste sõiduraha otsakorral, see kulus ära eelkutseõppe koolitustele sõiduks. «Veidi keeruline on, tuleb planeerida, kuidas saab õpilasi transportida,» sõnas direktor Andy Tilk.

Tilk märkis, et õnneks on koolil õppesõiduauto, millega väiksemaid rühmi sõidutada, samuti on õpetajad lapsi viinud oma autodega  ja hiljem on kool neile hüvitist maksnud. «Siiamaani oleme saanud igale poole õpilasi saata,» lisas ta.

Türi majandusgümnaasiumi juht Aivar Paas sõnas, et nemadki hakkavad tõsiselt kaaluma, millistele üritusele õpilasi saata. Vastus oleneb võistluse tasemest ja ka hea tulemuse saavutamise võimalusest.

Türi gümnaasiumi direktor Veiko Valang sõnas, et seni on kõigil õpilastel võimaldatud võistlustel ja konkurssidel käia, ta on isegi oma autoga  viinud õpilasi võistlema. Samuti on sportlastele tulnud appi vanemad oma autodega.

Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Sirje Pehk kinnitas, et kõik nende õpilased, kes vähegi tahavad ja suudavad võistlemas käia, sinna ka pääsevad.
Pehk märkis, et maakooli õpilane peabki käima end konkurssidel näitamas ja omaealistega võrdlemas.

Retla kooli juht Jaanus Roosileht lausus, et käike peab hoolikalt plaanima, kuid kool ei tahaks õpilaste käimisi piirata.

Kavandatud suuremad ostud peavad koolid samuti edasi lükkama. Nii jääb näiteks Aravete keskkooli uuendatud poiste tööõpetus- ja metallitööklassi sisustus ostmata.
Järva-Jaani kool ei saa soetada aulasse toole ja helitehnikat. Türi gümnaasium lootis ühel korrusel parketti uuendada. Imavere põhikooli direktor Raivo Tamm tunneb muret vananevate arvutite pärast. Ta märkis, et enam pole midagi kuulda õpetajate tasuta sülearvuti programmist.

Siiski säilitavad koolijuhid optimismi ja tunnistavad, et rasked ajad tuleb lihtsalt üle elada. Ka pole nad kõigile plaanidele kriipsu peale tõmmanud. Koeru keskkooli juurdeehitis edeneb jõudsalt ja uuel õppeaastal algab seal õppetöö. «Meil ikka olukord paraneb, mitte ei muutu halvemaks,» lausus direktor Tiit Kalda. Samuti on välja kuulutatud Aravete koolihoone renoveerimise riigihange.

Türi gümnaasium saab samuti hädavajaliku tehtud: remondib algklasside maja katust ja täidab  üht päästeameti ettekirjutust. Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Sirje Pehk rõõmustas, et eelarvest ei kärbitud nende palvel IT-kulusid. «Kui see külg ei arene, ei arene elu ka,» põhjendas ta.