Helir-Valdor Seeder
põllumajandusminister
Poliitpõllumajandus suuremat saaki ei anna
23. november 2009, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1,12 miljardit krooni pindalatoetuse otsemakseteks, 520 miljonit otsetoetuste lisamakseks, 47,5 miljonit krooni tõuaretusele ja turuarendusele, 460 miljonit krooni Euroopa Liidu toetuste kaasrahastamiseks, lisaks ELi investeeringutoetused.
Kokku üle kahe miljardi krooni põllumajandusele, millele lisandub veel sama palju maaelutoetustena. Need on toetussummad, millega Eesti põllumajandustootjad järgmisel aastal arvestada võivad.
Toetused suurenevad
Vaatamata suurtele toetustele, on Eesti põllumehed erakordselt raskes olukorras. Viimasel paaril aastal on põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad langenud kümnetes protsentides ja sajad miljonid kroonid on põllumeeste rahakotti tulemata jäänud.
Riik on oma kitsukeste võimaluste juures andnud maksimumi, et meie toidulaua katjatele appi tulla.
Nüüd on osa põllumeestest hakanud ennast ametivendadega vastandama ja näitavad näpuga valitsuse suunas, kes nende heaks midagi ei tegevat.
Kiretud numbrid räägivad siiski teist keelt. Rohkem kui kaks miljardit krooni, mis 2010. aasta riigieelarve eelnõu järgi põllumeeste toetuseks lähevad, on rohkem kui kunagi varem.
Euroopa Liidu põllumajandustoetused suurenevad tuleval aastal tänavusega võrreldes kümme, otsetoetuste lisamakse ehk top-up kosub 17, teadus- ja arendustegevuse rahastamine 34, muud siseriiklikud põllumajandustoetused 15 protsenti ja EL toetuste riigipoolne kaasrahastus 100 protsenti.
Lisaks sellele on tuleval aastal käivitumas täiendavaid toetusi, mis on mõeldud just piimatootjate ja teiste põllumeeste abistamiseks.
Väiksed piimatootjad, kelle lüpsikari ei ületa 100 lehma piiri, saavad täiendavalt kuni 1000 krooni lehma kohta. Euroopa Liidu erakorralisest piimaabist tuleb Eestile 20 miljonit krooni.
Lisaks käivituvad järgmisel aastal kaks uut ühistulise toetamise meedet: ühistuline investeeringu meede 60 miljonit ja ühistegevuse toetamise meede 200 miljonit krooni.
Just ühistulises tegevuses näeme võtit, mis annab põllumeestele parema positsiooni suhtlemiseks tööstustega ja endale saada paremaid hindu.
Kuni 80 miljoni krooniga toetatakse ka tootjarühmi kvaliteedi tõstmisel ja teadussaavutuste kasutamisel.
Numbrid kajastavad selgelt, et põllumajandus on järgmise aasta riigieelarve suurim prioriteet. Eesti põllumajandustoetuste kasv 2010. aastal on Euroopa Liidu suurim, seetõttu ongi osa põllumajanduspoliitikute kihutustöö kohatu.
Raskused on üleeuroopalised ja tingitud eelkõige valitsevast turuolukorrast, aga mitte riigi tegemistest või tegematajätmisest.
Vale on ka rahvaliitlasest põllumeeste keskliidu ühe juhi Jaan Sõrra väide, justkui Läti maksab sel aastal otsetoetuste lisamakset maksimumulatuses. Ei maksa.
Miks ikkagi protestitakse? Vastust tuleb otsida poliitikast. Aastaid ennast põllumeeste eeskõnelejana käsitlenud Rahvaliit on tõsises kriisis ja eksistentsiaalsete valikute ees: kas jätkata iseseisvalt, liituda kellegagi või lõpetada tegevus.
Osa rahvaliitlastest suurpõllumehi toetab ühinemist Keskerakonnaga. Protestiaktsioonid on ka osa Keskerakonna püüust tõestada Rahvaliidule ja tema toetajatele, et just nemad on kosilasteks parimad.
Just selle pärast veab keskerakondlasest suurettevõtja oma bussidega põllumehi Toompeale, teine keskerakondlane varustab miitingulisi tehniliste abivahenditega ning põllumeeste «kõige suuremaks kaitsjaks» on saanud Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja tema europarlamendi saadikust abikaasa Vilja Savisaar.
Poliitika eksitab põllumehi
Tõik, et varem pole kahest viimasest kumbki põllumeeste käekäigu vastu suurt huvi tundnud, ei ole nüüd enam oluline.
Kahju on, et eksiteele viidud põllumehed protestide tagajärgi ette näha ei suuda. Mõne opositsioonierakonna poliitiku ja põllumajandustootja organiseeritud «tänavalahing» pole lahendus.
Ka mina toetan, et järgmise aasta eelarvest leitaks top-up’ile täiendavad 250 miljonit krooni. Aga seda raha saaks võtta vaid kellegi arvel olukorras, kus teiste valdkondade rahastamine väheneb.
Kõige suuremat kahju teevad meeleavaldajad põllumeeste mainele, vastandades ametikaaslasi ja lõhestades sektorit.
Eesti ühiskonnale jääb arusaamatuks, miks korraldatakse meeleavaldus Eesti ajaloo kõige suuremaid põllumajandustoetusi sisaldava eelarve vastu.
Seoses järgmise aasta eelarvega on minu käest korduvalt küsitud, kas rekordilised põllumajandustoetused pole pidu katku ajal.
Põllumajanduse ja maaelu toetamise vajaduse selgitamine on suur probleem kogu Euroopas. Viimastel aastatel on Eestis põllumajandusministeerium koos tootjaorganisatsioonidega teinud selle nimel head koostööd.
Läbi mõtlemata poliitilised aktsioonid koos pooltõdede ja moonutatud tegelikkusega nullivad varasemad jõupingutused ja suurimad kaotajad on põllumehed ise.
Ka poliitikas peaks lähtuma põllumehe põlisest tarkusest «üheksa korda mõõda, üks kord lõika».