Tiina Oraste
Järva maavanem
Viime koostöö uuele tasandile
14. detsember 2009, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna möödub 20 aastat omavalitsusliku haldussüsteemi taasloomisest Eestis. 10. detsembril 1989 valitud esinduskogud, tollal veel küla- ja linnanõukogud, panid aluse praegustele omavalitsustele – valdadele ja linnadele ning asusid taastama Eesti oma riiki.
Toonased maakonnajuhid meenutavad, et algus polnud kerge. Puudus kogemus ja ettekujutus, mida me ikkagi tahame, kuhu peame välja jõudma. Kuigi laulvast revolutsioonist innustudes oli selge, et töö, mida tegema asutakse, toob lähemale unistuse iseseisvast Eestist.
Alustada tuli peaaegu nullist
Üks raskemaid ülesandeid oli leida inimesed, kes asuksid kohalikku omavalitsust sõna otseses mõttes taaslooma, üles ehitama.
Juhid siiski leiti ja mitu neist tegi seda tööd aastaid. Rein Arjukese ja Kalju Kertsmik Albus, Udo Tomann Amblas, Jüri Ellram Imaveres, Rein Köster Järva-Jaanis, Heldur Henberg Kabalas, Üllar Vahtramäe Karedal, Heino Laimets ja Viktor Andrianov Koerus, Asta Kivi Koigis, Kaupo Tõruke Lehtses, Vello Tammer Oisus, Ülo Ansberg Paide vallas, Toomas Põldma ja Allan Alev Roosna-Allikul, Uudo Kalamann Türi vallas, Rein Toome ja Leo Voorel Väätsal, Jaan Rõuk Paides ja Theo Aasa Türil olid need inimesed, kelle juhtimisel alustati praeguste tugevate omavalitsuste loomist.
Alustada tuli toona peaaegu nullist. Kogu võim ja raha olid siis veel maakonna tasandil, samuti äsjavalitud maavolikogu ja maavalitsus andsid suure osa sellest üle kohalikule tasandile.
Praegu omab erilist tähendust juba esimestel aastatel alguse saanud ühine arupidamine ja tegutsemine ning aastate jooksul arenenud koostöö ja traditsioonid.
Kuigi võim ja ülesanded jaotusid maakondlikult tasandilt kohalikule tasandile, selgus siiski, et nii mitutki tegevust on otstarbekam teha ühiselt.
Suur osa koostöö kujundamisel oli toonasel maavanemal Arvo Sarapuul ja tema juhitud maavalitsusel ning muidugi omavalitsusjuhtide asutatud vallavanemate ja linnapeade kogul, mida juhtisid Uudo Kalamann ja Üllar Vahtramäe.
Nagu meenutavad asjaosalised, valitses hea ja üksteist toetav õhkkond. Olid ju kõik tegevused mõeldud ühise lõpptulemuse saavutamiseks, et Järvamaa inimeste eluolu oleks võimalikult hästi korraldatud ning omavalitsused saaksid iseseisvamaks ja tugevaks.
Omavalitsuste koostöö jõudis uuele tasandile Järvamaa omavalitsuste liidu loomisega 1995. aastal. Just liidu eestvedamisel ning koostöös maavalitsusega loodi järgnevatel aastatel ühisasutused, nagu AS Järvamaa Haigla, AS Väätsa Prügila, Järvamaa ühistranspordi keskus, Kesk-Eesti noortekeskus, Järvamaa arenduskeskus, Järva infoportaal, Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus.
Omavalitsuste liidul on aastate jooksul olnud suur osa Järvamaa tavade hoidmises ja arendamises. Maavalitsuse koostööd omavalitsustega toetab alates 1997. aastast maavanema ja omavalitsuste liidu ühiskavatsuste leping ja koostööd maakonnas laiemalt Järvamaa arengulepe, mis on ainulaadsed kogu Eestis.
Praegused mured on seotud eelkõige omavalitsuste liidu ja tema loodud ühisasutuste tulevikuga. Ühisasutused on omal ajal tehtud kindlate omavalitsuslike ülesannete üleandmise eesmärgil või otseselt seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Nad täidavad oma eesmärki, oleme sellega harjunud ja võtame neid kui iseenesestmõistetavaid. Auku märkame alles siis, kui mõne neist likvideerime. Just nii juhtus aastaid tagasi Järvamaa Kultuurifondiga. Pean siiani selle asutuse kaotamist veaks.
Volikogudes on inimesed aastate jooksul vahetunud, samuti on vahetunud omavalitsusjuhid. Uutel tulijatel võtab aega, et hoomata maakonda kui tervikut ning näha iga üksiku omavalitsuse osa selles.
Osakem näha
ühistegevuse kasu
See võib olla mõistetav, sest ühistegevusest saadav kasu pole alati kohe rahaga mõõdetav. Seetõttu on vahel kuulda skeptilisi arvamusi ühe või teise asutuse või ühistegevuse vajalikkuse kohta.
Juba lähipäevil tuleb kokku Järvamaa omavalitsuste liidu üldkoosolek, et arutada ühe küsimusena liidu tuleva aasta eelarvet. Loodan väga, et omavalitsusjuhid, vaatamata raskustele kohalike eelarvete kokkupanekul, arvestavad liidu kui koostööorganisatsiooni erilist osa Järvamaa kogukonnale ning suudavad ühistegevusse piisavalt panustada.
Omavalitsuste liit on peaaegu ainus institutsioon, mis koos ühisasustustega hoiab järvakatele olulisi väärtusi ja osutab kõigile vajalikke avalikke teenuseid.
Veelgi olulisemaks kujuneb tema osa lähiaastatel. Kui 20 aastat tagasi võtsid omavalitsused üle maakonna ülesandeid, siis nüüd on selgelt näha vajadus vastupidise jätkamiseks. See on üks arvestatav alternatiiv valdade ühinemisel.
Väga loodan, et omavalitsuste liitu ühinenud omavalitsuste volikogud ja valitsused oskavad näha ühistegevuse kasu, suudavad kõrvale jätta erakonnapoliitika ja keskenduvad oma põhiülesande täitmisele, et organiseerida kõigile kasulikku koostööd. Just koostöö on olnud Järvamaa omavalitsuste hea märk väljapoole.
Organisatsioonis on aidanud seda hoida usaldus ja kokkulepetest kinnipidamine. Need põhimõtted on olnud omavalitsuste koostöö aluseks 20 aastat tagasi ja on seda kapraegu.